"Maksukoormus alaneb kriisieelsele tasemele"

Ligi pidas täna riigikogus kõne oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutelu all olnud riigi rahanduspoliitikast, teatas rahandusministeerium.

Eelmisel neljapäeval kiitis valitsus heaks rahandus- ja majanduspoliitika põhidokumendina riigieelarve strateegia aastateks 2011 kuni 2015. Eelarvestrateegial põhinevad ka valitsuse heakskiidu saanud Eesti stabiilsusprogramm ja Eesti konkurentsivõime kava, mille alusel hinnatakse Euroopa Liidu ja euroala poolt poliitikate vastavust Euroopa ühistele eesmärkidele.

Järgmiste aastate eelarvepoliitikast soovin välja tuua neli põhimõtet. Esiteks, valitsussektori eelarve viiakse ülejääki 2013. aastal ning ülejääk suureneb 1 protsendini SKPst 2015. aastaks. Seejuures on valitsussektor kogu perioodi vältel struktuurses ülejäägis - majandustsüklit arvestades on riigi tulud ja kulud juba praegu tasakaalustatud. Ülejääk on eriti oluline ka rahanduspoliitika pikema perspektiivi väljakutsete taustal, millest peamine on elanikkonna vananemisega seotud kulude rahastamine eelolevatel aastakümnetel. Eelarve struktuurse ülejäägi üldeesmärk on ka kooskõlas euroala raamistikuga. Teiseks, kogu programmiperioodi jooksul hoitakse valitsussektori netovarade taset ehk likviidsed varad ületavad võlakoormust. Varade ja kohustuste vahe lähiaastatel küll väheneb, ent 2015. aastast alates alustatakse nende kasvatamist, et tagada Eesti majanduse stabiilne areng ka tulevikus.

Kolmandaks, maksukoormus alaneb majanduslanguse eelsele tasemele ning eelkõige langevad tööjõuga seotud maksud. Maksukoormust vähendavad nii kohustusliku kogumispensioni maksete taastumine 2012. aastaks kui ka kompensatsioonid maksetega jätkanuile. Et tõsta töö tasuvust, langetab valitsus tulumaksu määra 20%ni ja vähendab töötuskindlustusmakse määrasid. Kokkuvõttes alaneb maksude suhe SKPsse 2015. aastaks 31,1 protsendini võrreldes 33,5 protsendiga SKPst 2010. a.

Autor: 1706-aripaev