Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Michal: sisepiiride kontrolli peavad tahtma kõik Schengeni riigid
Piirikontrolli taastamiseks Schengeni riikide vahel peavad seda tahtma kõik konventsiooniga liitunud Euroopa riigid, rääkis justiitsminister Kristen Michal.
Järgneb Kristen Michali kommentaar Põhjamaade meedias tõusetunud piirikontrolli taastamise teemale Schengeni riikides.
Ma ei ole selle kirjaga tutvunud, seega ei saa seal toodud konkreetseid etteheiteid Balti riikidele ega ettepanekuid seoses Schengeni lepingu muutmisega kommenteerida. Ka ei ole me sellise sooviga varasemast kursis.
Mis puudutab Schengeni lepingut, siis selle puhul on tegemist konventsiooniga. Vastavalt konventsiooni lõppsätetele on igal konventsiooniosalisel riigil õigus teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks, mis edastatakse arutamiseks teistele konventsiooniosalistele. Juhul, kui kõik konventsiooniosalised riigid leiavad, et muudatused on vajalikud, võetakse need konsensuslikult vastu. See tähendab, et Schengeni piiride ja piirikontrolli taastamise otsuse peavad langetama kõik riigid, sealhulgas Eesti. Eestis seda teemat arutatud ei ole.
Eesti puhul saab probleemina välja tuua eelkõige kuritegevuse Soome suunal, mitte teistesse põhjamaadesse. Selle probleemi põhjalikumaks uurimiseks kavatseb justiitsministeerium sel aastal läbi viia uuringu, mille raames plaanime analüüsida piiriülest kuritegevust Soome ja Eesti vahel, sealhulgas ka soomlaste poolt Eestis toime pandud kuritegusid.
Praegu kannab Soome vanglates karistust ligikaudu 420 välismaalast, kellest 120 on Eestist pärit. Teistes põhjamaades on Eesti kurjategijaid märksa vähem – aasta alguse seisuga oli Taanis 2, Norras 5 ja Rootsis 13 Eestist pärit süüdimõistetut, samas kui näiteks leedukaid oli Taani vanglates 19 ja Rootsi vanglates 62.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.