Portugalil ees rasked ajad

Katri Soe-Surén 05. mai 2011, 00:00

Portugali probleeme ei lahenda Euroopa Liidult ja IMFilt tulevad 78 miljardit eurot. Pigem vastupidi, sest abilaen on seotud säästumeetmetega, mis langetavad riigi SKPd 2011. ja 2012. aastatel 2 protsenti, tsiteeris Reuters abipaketi tingimustega kursis olevat allikat. Võrdluseks: eelmisel aastal kasvas Portugali majandus veel 1,4 protsendi võrra.

Portugal peab lisaks maha müüma oma "lauahõbeda" ehk siis teenima aastaks 2013 erastamiste abil 5,3 miljardit eurot. Lepe näeb ette ka pankade paremat kapitaliga varustatust, sellele kulub kuni 12 miljardit eurot. Tõsta tuleb käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kärpida pensione. Kohaliku meedia andmetel lähevad tõenäoliselt müüki riiklik lennufirma Air Portugal, riiklik postifirma CTT ja riigi osalus energiakompaniis EdP ning riiklikus elektrivõrke haldavas firmas REN. Edasi tuleb lükata suuremad üleriiklikud projektid, nagu näiteks kiirrongiliiniühenduse loomine Hispaaniaga.

Portugali võlakirjade intressid langesid kolmapäeval uudise avalikukstulekul vaid minimaalselt. Vahe Saksa kümneaastaste võlakirjadega vähenes 0,18 protsendi võrra, 6,77 protsendile.

Turgude tagasihoidlikku reaktsiooni põhjendasid eksperdid sellega, et peaminister Socrates ei ole avalikustanud veel kõiki ELi ja IMFiga sõlmitud leppe detaile. "Ta näitas meile ainult leppe helget poolt," ütles Filipe Garcia Portos asuvast Mercados Financeirosest Reutersile. "Tumedam pool on veel nägemata, ja see sisaldab muu hulgas ka intressimäärasid."

Tingimused Kreeka ja Iirimaa omadest soodsamad. Abilaenu intress selgub eurotsooni rahandusministrite kohtumisel 16. mail. Commerzbanki arvutuste kohaselt jätkuks Portugalil abirahast 2014. aasta keskpaigani. "Tänu abiprogrammile peaks Portugali riigi finantseerimine olema vähemalt kolmeks lähiaastaks tagatud," ütles analüütik Ralph Solveen.

Kreeka ja Iirimaa järel on Portugal kolmas eurotsooni riik, mis oli oma võlgadega toimetulekuks sunnitud paluma finantsabi ELilt ja IMFilt. Peaministri kohuseid täitva Jose Socratese sõnul ei ole laenutingimused nii karmid kui Iirimaale ja Kreekale antud abi puhul. Eelarve defitsiidi kärpimiseks on valitsusel rohkem aega. Portugalil ei tule kokkuleppe järgi kärpida miinimumpalka ega vähendada avaliku sektori töökohti, mida nõuti Kreekalt ja Iirimaalt, ning töötajad võivad jätkuvalt arvestada nii jõulupreemia kui ka 13. kuupalgaga.

"Rahvusvahelised institutsioonid on aru saanud, et Portugali olukord ei ole sama mis teistes riikides," ütles Socrates. "Valitsusel on õnnestunud saavutada hea kokkulepe. See on kokkulepe, mis kaitseb Portugali."

Soome sõna on oluline. Abipaketi peavad nüüd kinnitama ka Portugali opositsiooniparteid. Euroala rahandusministrid omakorda peavad oma otsuse tegema 16. mail. Viimast võib aga takistada Soome, kus suuremates parteides pole Portugali abistamises üksmeelt. Valitsust moodustav Jyrki Katainen on küll lubanud, et püüab Soome positiivse seisukoha Portugali abistamise kohta kujundada kõnelustes parlamendierakondadega väljaspool koalitsioonikõnelusi ning teha seda veel enne 13. maid.

Portugalil pole praegu veel ametis ka valitsust, mis säästuprogrammi ellu viima hakkab. Socrates astus märtsis valitsusjuhi kohalt tagasi, kui opositsioon täiendavaid kokkuhoiumeetmeid heaks ei kiitnud. Esimest väljamakset vajab Portugal aga juba juunis, et täita riigi võlakohustused.

Portugalil on suured kullavarud. Ajalehe Time andmetel istub Portugali valitsus hiiglaslike kullavarude otsas, kasutamata seda näiteks eelarveaukude täitmiseks või võlgade tasumiseks, seda vaatamata praegusele soodsale kulla hinnale. Portugali valitsuse käsutuses on 382,5 tonni kulda väärtuses 20,7 miljardit dollarit. See vastab ligikaudu 9 protsendile Portugali aastasest majandustoodangust. Kulla ajas omal ajal kokku diktaator Antonio de Oliveira Salazar, kes vahetas osa riigi tuludest kullaks Teise maailmasõja ajal. Väidetavalt sai diktaator kulda natsidelt.

Kui arvestada kullavarud Portugali eelarve hulka, on riigi seis oluliselt parem, ütles Rob Carnell, ING panga peaökonomist ajalehel Times. Valitsus võiks kulla müügiga oma võlgasid oluliselt vähendada ja nii väheneks ka vajadus abilaenu järele.

Samas võib aga suur kullamüük "anda vale signaali turgudele", ütles Gold-Brokers Sharps Pixley juht Ross Norman. See võiks esile kutsuda investorite paanika ja võlaprobleemi veelgi süvendada.

Euroopa Liit kannab abilaenust kaks kolmandikku ehk siis ligi 54 miljardit eurot, IMF ülejäänud kolmandiku. ELi abilaen Portugalile tuleb esialgu euroala ajutisest kriisimehhanismist (EFSF), mis alates 2013 asendub Euroopa stabiilsusmehhanismiga (ESM).

Eesti veel nende mehhanismidega liitunud ei ole, see on aga plaanis selle aasta juuni lõpuks. Eesti liitumiseks EFSFiga tuleb esmalt muuta selle asutamislepingut, mis eeldatavasti kinnitatakse maikuu ECOFINis. Samal kohtumisel on oodata ka ESMi asutamisdokumentide kinnitamist.

Eesti osa ESMist hakkab olema 0,186%, mis teeb osalemiseks kogupaketis 1,3 miljardit eurot ehk 9,18% SKPst (liikmesriikide keskmine koormus SKPsse on ca 8% SKPst.) EFSFis on Eesti osalus 0,26% ja sissemakse suurus 46 000 eurot.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:52
Otsi:

Ava täpsem otsing