Baltikast voolab raha välja

2011. aasta esimese kvartaliga teenis rõivatööstur puhaskahjumina 2,364 miljonit eurot, teatati börsile. Aasta tagasi oli vastav näitaja 2,027 miljonit. Raha väljavoolamist ilmestab selgelt fakt, et finantsseisundi aruande "Raha ja pangakontod" real seisab 262 000 eurot. Seda raskem on uskuda, et täitub firma tegevjuhi Meelis Milderi läinud aasta augustis antud lubadus, et Baltika on sel aastal kasumis.

Lugejatele pole ilmselt vaja meelde tuletada, et läinud aasta suvel korraldas Baltika aktsiate lisaemissiooni, millega teeniti 5,6 miljonit eurot. Nüüd aga otsustati korraldada juba uus aktsiate lisaemissioon, mis vaid kinnitab tõsiasja, et suure laenukoormusega firmal on likviidsusest vajaka.

Juht raha väljavoolu ei tunnista. Kuid Milder on eriarvamusel. "Raha väljavool on peatunud. Moeäri on sesoonne äri ning esimeses kvartalis on tavapäraselt tõepoolest rahavoog negatiivne, mida kompenseerivad järgmised kvartalid," ütles Milder. "Arvestades meie jätkuvalt kasvavaid müüke ja efektiivsust, mida kinnitab ka aprillikuu tulemus, ei ole meil kahtlust, et järgmise 9 kuu rahavoog on positiivne."

Teatavasti on lisaemissioonil aktsia hinnaks määratud üks euro. Küsimusele, kas emissiooni hind võib langeda alla selle, vastas Milder, et kõik on aktsionäride kätes.

"Suuraktsionärid (East Capital, KJK Capital, E.Miroglio) toetavad emissiooni pro rata ulatuses ja ma ise võtan ka tüki, mida on kokku ca 40%. Ülejäänu osas tuleb teha korralikku müügitööd," arvas Milder.

"Isiklikult arvan, et arvestades aktsia kasvupotentsiaali, on tegemist hea tehinguga. Aga eks lõpuks otsustavad hinna aktsionärid," ütles ta.

Baltika esimese kvartali käive kasvas aastatagusega võrreldes 6,5%, 11,77 miljoni euroni. Firma on seejuures uhke fakti üle, et käivet suudeti kasvatada 8,5% väiksema müügipinnaga.

Müügipind aga väheneb veelgi, sest firma teatas, et lahkub 31. juulist alates lõplikult Poola turult. "Majanduskriisi ajal on Poola olnud kahjumlik ning selle turu kasumlikuks saamiseks vajab ta suuri investeeringuid, mida meil pole praegu võimalik teha," lausus Milder.

Nagu öeldud, on firmal ka suur võlakoorem kukil - grupi netovõlg (intressi kandvad võlakohustused - raha ja pangakontod) ulatus kvartali lõpus 19, 3 miljoni euroni. Netovõla suhe omakapitali oli 190%. Baltika Grupi omakapital ulatus kvartali lõpu seisuga 10,1 miljoni euroni.

LHV vanemanalüütiku Kristo Oidermaa sõnul ootas LHV Baltika kvartalikahjumiks 1,7 miljonit eurot, kuid tegelik kahjum oli 2,3 miljonit eurot.

"Baltika esimese kvartali finantstulemused jäid LHV prognoosidest tagasihoidlikumaks. Baltika müügitulu kasvas aastaga 6,6%," märkis Oidermaa.

"Siiski pöörame suuremat tähelepanu müügiefektiivsuse paranemisele, mis esimeses kvartalis oli väga tugev +18 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kahjuks ei suuda Baltika aga paranenud müüginäitajaid täielikult kasumlikkuse paranemiseks muuta, kuna ka tegevuskulud kasvavad jõudsas tempos," rääkis analüütik.

Oidermaa sõnul lisab positiivset tooni tulemustele fakt, et võrreldavate näitajate poolest suutis Baltika aastataguse ajaga siiski kahjumit vähendada.

Tundus, et rõivatöösturil pole paremuse poole minek nii lihtne, põhjendas Baltika endine väikeaktsionär Alger Ers aktsiatest loobumist.

"Loobusin mullu Baltika aktsiatest, kuna need polnud enam nii perspektiivsed," põhjendas Ers. Selleks, et aktsiad tagasi osta, peaks tema sõnul rõivatööstur näitama stabiilsust paranemise poole.

"Oleks vaja kindlustunnet, kuid praegu tundub, et seda veel ei ole.

Siis, kui mina Baltika aktsiatest loobusin, tundus, et paremuse poole minek ei ole neil nii lihtne - tundub, et see hinnang läks täppi ja ega ma kipu Baltika aktsiaid ka praegu tagasi ostma," kommenteeris Ers.

Äripäev palus Baltika tulemusi kommenteerida mitmel väikeaktsionäril, kuid investorid keeldusid.