Konkurentsiamet Tallinna Veel hinda tõsta ei lubanud

Kadrin Karner 05. mai 2011, 08:14

Konkurentsiamet ei kooskõlastanud mullu novembris AS Tallinna Vesi poolt esitatud 2011. aasta hinnataotlust. Ettevõte vaidlustab Eesti ametivõimude otsuse, seni aja kehtivad 2010. aasta 1. jaanuarist kehtestatud hinnad.

Konkurentsiameti väitel ei saa nad lepinguga määratud hinnatõusu kooskõlastada Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusest tulenevate piirangute tõttu, teatas Tallinna Vesi börsile.  

AS Tallinna Vesi juhatuse esimehe Ian Plenderleithi sõnul rikub konkurentsiamet ettevõtte hinnataotlust mitte kooskõlastades selgelt tingimusi, mis on sätestatud erastamislepingus, mille nii ettevõte kui selle investorid sõlmisid heas usus 2001. aastal.

„Seda tehakse vaatamata tõsiasjale, et AS Tallinna Vesi ning selle omanikud on täitnud kõik erastamislepingust tulenevad kohustused parendada oluliselt veeteenuste kvaliteeti, ning ei ole tänaseni tagasi teeninud 2001. aastal Eestisse tehtud 1,33 miljardi krooni suurust investeeringut," ütles Plenderleith. Ta lisas, et seega on lepingu ühepoolne rikkumine lepingu kehtivuse perioodi keskel täiesti vastuvõetamatu ning sunnib ettevõtet rakendama vajalikke meetmeid oma investorite õiguste kaitseks.

AS Tallinna Vesi esitas hinnataotluse vastavalt erastamislepingule ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele. Tasakaalustatud arutelu tagamiseks ning lähtudes headest äritavadest, on tunnustatud ekspert Oxera andnud AS Tallinna Vesi taotlusel ettevõte tulukusele sõltumatu hinnangu. Samuti on AS Tallinna Vesi üle kontrollinud, et ettevõtte poolt kasutatud regulatsioonipõhimõtted vastavad Maailmapanga juhistele.

AS Tallinna Vesi esitas 10. detsembril 2010 Euroopa Komisjonile kaebuse Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse ning Eesti ametivõimude poolt selle rakendamise tõenäoliste tagajärgede osas. Rakendatud meetmed on ühepoolselt muutnud AS Tallinna Vesi erastamise tingimusi ning rikuvad Euroopa Liidu aluspõhimõtteid asutamisvabaduse ning kapitali vaba liikumise osas.

„Ehkki Eesti Vabariik ei olnud lepingu osapool, kannavad Eesti ametivõimud meie arvates laiemat vastutust, et tagada, et Eesti õigusaktid ning nende rakendamine oleksid vastavuses Euroopa õigusraamistikuga ning Euroopa Liidu põhivabadustega,“ rõhutas Plenderleith.

Ettevõttele teadaolevalt oli Eesti ametivõimude poolt Euroopa Komisjonile vastamise tähtaeg 3. mail. 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    09. May 2011, 08:22
    Otsi:

    Ava täpsem otsing