Lätis tegutsevad Eesti ettevõtjad valasid nördimust välja

Väinu Rozental 05. mai 2011, 13:51

Eesti Kaubanduskoda Lätis liikmed juhtisid kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga tähelepanu kohaliku maksusüsteemi oluliselt keerulisemale toimimisele võrreldes Eesti maksusüsteemiga.

Eesti Kaubanduskoda Lätis liikmed kohtusid eelmise nädala neljapäeval Eesti peaminister Andrus Ansipiga, et ühiselt arutada ja anda oma panus Läti arengusse ning Eesti-Läti koostöösse, on kirjas koja täna saadetud pressiteates.

Eesti Kaubanduskoda Lätis edastas peaminister Andrus Ansipile ka kirjaliku ülevaate Läti ettevõtlusmaastikul toimuvast.

„Iga käibemaksu tagastustaotlusega kaasneb kogu ettevõtet koormav audit, ning mitmel juhul pole käibemaks üldse tagastatav, näiteks kui kulutused on tehtud maale, millel ei  asu hooneid,“ tõi Eesti Kaubanduskoda Lätis tegevdirektor Hele Lõhmus näite Läti keerulise maksusüsteemi kohta. „Kui Eestis toimub sisendkäibemaksu tagastus igakuiste deklaratsioonide alusel kiirelt ning auditeid korraldatakse vaid pisteliselt, on Läti süsteem kordi komplitseeritum. Ettevõtlust takistab ka kordades kõrgem maa maksustamine.“

Lõhmuse sõnul tõid Lätis tegutsevad ettevõtjaid peaministriga kohtudes ka näiteid Euroopa Liidus aktsepteeritud ning teistes ELi liikmesriikides väljastatud sertifikaatide ning dokumentide kohta, mis Lätis ilma kohaliku registreerimismenetluse läbimiseta ei kehti.

„Seesugune kohtlemine langeb osaks ELi audiitortunnistustele, autoregistri- ja kinnistusregistri väljavõtetele ning äritegevuslitsentsidele,“ täpsustas Lõhmus. „Eestis on ELi dokumendid aktsepteeritud võrdselt Eestis väljastatud dokumentidega tihti ilma ühegi lisaregistreeringu ja tõlketa. Samuti on Lätis peaaegu võimatu taotleda ELi sotsiaalkindlustussertifikaati A1 (E101), mille taotlusprotsess teistes riikides on väga lihtne ning kiire.“

Lõhmus ütles, et välisinvesteeringute populariseerimiseks on Lätis sisse viidud küll erinevad maksusoodustused, kuid koja liikmete arvates on maksusoodustuse alla minev minimaalne summa ehk kolm miljonit latti liiga suur. „Põhiosa investeeringutest jääb siiski alla mainitud summa ning ka neid investeeringuid tuleks võrdväärselt tunnustada,“ lisas Lõhmus.

Eesti Kaubanduskoda Lätis (EKL) eesmärk on toetada ja edendada Eesti firmade arengut Lätis, aidata kaasa uute ärisidemete tekkimisele Eesti ja Läti firmade vahel ning pakkuda avalikku tuge Eesti kogukonnale Lätis. EKLi peamine koostööpartner on Eesti suursaatkond Riias.

Eesti Kaubanduskoda Lätis asutati 18. märtsil 2007. aastal Jurmalas. Tegu oli esimese Eesti ettevõtete ning investorite ühendusega, mis on loodud väljaspool Eestit.

Äripäev palus eile ka kommentaari peaminister Andrus Ansipilt, küsides, millised Lätis tegutsevate Eesti ettevõtjate esitatud probleemidest kavatseb ta tõstatada kohtumisel Läti peaministriga paari nädala pärast.

“Las probleemidest räägivad ajakirjandusele ettevõtjad ise, kui nad seda vajalikuks peavad,” vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo. “Peaministri hinnangul olid üldiselt Eesti ettevõtjad Lätis rahul ja enamikul neist läheb kriisi taandumise tõttu üha paremini. Tõsi, räägiti ka probleemidest, kuid neist räägib peaminister oma Läti kolleegiga otse, mitte ajakirjanduse vahendusel."

 

 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. May 2011, 13:51
Otsi:

Ava täpsem otsing