Euroopa otsib Kreekale uut kriisilahendust

Sirje Rank 08. mai 2011, 15:04

Rahaliidust Kreeka välja astuda ei kavatse. Need eurot järsult kukutanud väited ei vasta tõele, kuid on ilmne, et täiendava välisabita Kreeka võlakohustustega toime ei tule.

Kreekale aasta eest antud ELi ja IMFi päästepakett senisel kujul ei tööta.

Mida edasi teha, et vältida esimese euroala riigi pankrotti, arutasid reedel Luksemburgi euroala suuremate riikide rahandusministrid koos Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet ning rahandusvolinik Olli Rehniga.

Kohtumise järel möönis Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker, et Kreeka vajab uut majandusprogrammi, tõrjudes samas reedel Saksa ajalehes Der Spiegel esitatud väiteid, et „salajasel kohtumisel“ on arutusel ka Kreeka lahkumine euroalalt.

„Me ei kaalu Kreeka lahkumist euroalalt. See on rumal idee – mitte mingil juhul,“ ütles Juncker kohtumise järel, millest võtsid osa Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania rahandusministrid.

Samuti välistas Juncker Kreeka võlgade restruktureerimise, mille üle finantsringkondades aktiivselt spekuleeritakse. Just võlakoorma suurus on praegu Kreeka põhiprobleem ning siin pole aasta eest Kreeka pankrotist päästnud abipakett midagi muutnud – võlakoorem jätkab kasvu ning jõuab tänavu 150% tasemele SKPst.

Praeguste intressitasemete juures pole mingit lootust, et Kreeka tuleval aastal rahaturgudele naaseb nagu praegune abiprogramm ette näeb. Teistel euroala riikidel, sealhulgas Eestil, tuleb nüüd kaaluda, mida Kreeka osas edasi teha.

Reedesel kohtumisel palus Kreeka ajalehe Wall Street Journal andmeil pikemat tähtaega oma eelarvedefitsiidi kärpeks nagu äsja võimaldati Portugalile. Samuti võib Kreeka paluda euroala ajutisest kriisifondist EFSF uut abilaenu lähiaastate võlakohustuste katteks – tuleval aastal tuleb riigil tagasi maksta või refinantseerida ligi 30 miljardi euro väärtuses võlakohustusi. Kaalumisel oli ka Saksamaa ettepanek pikendada tuleval aastal maksmisele kuuluvate võlakohustuste tähtaegu – see aeglustaks tempot, millega erasektori kohustused euroala maksumaksjate kohustusteks muutuvad. Samuti võidakse Kreekalt uue abi vastu nõuda lisagarantiisid.
Kreeka rahandusministri George Papaconstantinou sõnul arutati ka võimalust, et EFSF ostaks Kreeka võlakirju.

Kõike seda arutavad nädala pärast täpsemalt euroala rahandusministrid, ütles Juncker.

Lisaabi Kreekale eeldab manööverdamist teravate poliitiliste karide vahel.

Nädalavahetusel kordas Soome Põlissoomlaste juht, et on vastu Portugali abistamisele ning et Kreeka võlgade restruktureerimine on vältimatu. „Pankrot on ainult aja küsimus,“ ütles Soini agentuurile Bloomberg. „Abipakett ei aita. Seda on Kreeka näidanud.“

Vastuseis kasvab ka Saksa parlamendis. Just Saksa poliitikud on viimasel ajal korranud, et Kreekal pole võlgade restruktureerimisest pääsu. Enamus teisi euroala riike ja eriti Euroopa Keskpank ei taha sellest kuuldagi, kartes, et puhkeda võiv paanika finantsturgudel ületaks investeerimispanga Lehman Brothers pankroti tagajärjed.

Saksamaa nõuab, et igasugune lisaabi Kreekale eeldaks rangemat reformikava – praeguse abipaketi tingimusi pole Kreeka suutnud täita, kuna arvatust suurem majanduslangus ja maksude alalaekumine on paljus kärbete ja maksutõusudega saavutatu tühjaks teinud. Ka poliitiline tahe on nõrgenenud ja mitmed reformid, näiteks erinevate majandussektorite liberaliseerimine, jäänud poolikuks.

Nädalavahetusel kordas Kreeka peaminister George Papandreou, et Kreeka euroalast lahkumist ei arutata isegi mitte mitteametlikult ning palus valitsusele töörahu.
„Kutsun kõiki Kreekas ja välismaal ning eriti Euroopa Liidus üles Kreekat rahule jätma, et me saaksime rahus oma tööd teha,“ ütles peaminister.

ABIPAKETT
• Aasta tagasi pääses Kreeka pankrotist tänu IMFi ja ELI 110 mld euro suurusele abipaketile
• Juba on Kreeka saanud abipaketi tingimustes järeleandmisi - abiprogrammi on pikendatud kolmelt aastalt 7,5 aastale ning intressimäära alandatud 1 protsendipunkti võrra 4%-le
• Abipaketi oluline nõrkus – juba tuleval aastal peaks Kreeka rahaturgudele naasma ja laenama 30 mld eurot

KUHU ON JÕUTUD
• Hoolimata valusatest kärbetest ja välisabist on Kreeka majandus ja finantsseis stabiliseerumisest kaugel – majandus on kolmandat aastat languses, tööpuudus kasvab, eelarvedefitsiit on 10,5% tasemel SKPst ikka alles tohutu ning hiiglaslik võlakoorem jätkab kasvu, kerkides tuleval aastal 159%-le SKPst
• Turud ei usu abipaketti - ING panga analüütikute sõnul näitab Kreeka viieaastase tähtajaga võlakirjade hind, et investorid rehkendavad võlakirja nimiväärtusest 50% korstnasse kirjutamisega
• Aprill oli Kreeka võlakirjadele kohutav kuu – kaheaastase tähtajaga võlakirjade intressimäär lõi rekordi juba 26,27% tasemel

EURO
Euro odavnes reedel kuulduste peale, et Kreeka võib esimese riigina euroalalt välja põruda, 1,4316  dollari tasemele.
Alles kolmapäeval oli euro 1,4940 dollari tasemel löönud 17 kuu tugevusrekordi.

VÕLGA  TULEB VÄHENDADA
• Finantsurgudel süveneb veendumus, et Kreeka ei saa läbi ilma võlgu restruktureerimata.
• Et pangad – sh Kreeka enda pangad – sellest ränka hoopi ei saaks, visandavad analüütikud laenude maksetähtaja pikendamist
• Teine võimalus on vahetada olemasolevad võlapaberid teisei struktuuriga võlapaberite vastu, mis jätab investoritele suurema tulu võimaluse, kui näiteks Kreeka majandus teatud kasvutempo saavutab – võimalik eeskuju on Uruguai 2003. aastal, kus laenude põhiosa ei vähendatud
• Mida kauem viivitada, seda suurem on risk, et Kreeka võlad maksavad erasektori asemel kinni euroala maksumaksjad, hoiatab Maailma suurima võlakirjafondi PIMCO juht Mohamed El-Erian
• Kiireid ja ennetavaid lahendusi ei võimalda paraku Euroopa poliitiline reaalsus, mis on seni lasknud abipakette käivitada alles siis, kui kahju on juba sündinud ning nõudnud kõrgeid intresse, millega võlakoorma kasv pole peatunud.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. May 2011, 14:25
Otsi:

Ava täpsem otsing