Euroopa otsib Kreekale uut kriisilahendust

Kreekale aasta eest antud ELi ja IMFi päästepakett senisel kujul ei tööta.

Mida edasi teha, et vältida esimese euroala riigi pankrotti, arutasid reedel Luksemburgi euroala suuremate riikide rahandusministrid koos Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet ning rahandusvolinik Olli Rehniga.

Kohtumise järel möönis Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker, et Kreeka vajab uut majandusprogrammi, tõrjudes samas reedel Saksa ajalehes Der Spiegel esitatud väiteid, et salajasel kohtumisel on arutusel ka Kreeka lahkumine euroalalt.

"Me ei kaalu Kreeka lahkumist euroalalt. See on rumal idee - mitte mingil juhul," ütles Juncker kohtumise järel, millest võtsid osa Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania rahandusministrid. Samuti välistas Juncker Kreeka võlgade restruktureerimise, mille üle finantsringkondades aktiivselt spekuleeritakse.

Võlakoorem jätkab kasvu. Just võlakoorma suurus on praegu Kreeka põhiprobleem ning siin pole aasta eest Kreeka pankrotist päästnud abipakett midagi muutnud - võlakoorem jätkab kasvu ning jõuab tänavu 150% tasemele SKPst.

Selliste intresside juures, mida turg nõuab, pole lootustki, et Kreeka tuleval aastal rahaturgudele naaseb, nagu praegune abiprogramm ette näeb. Teistel euroala riikidel, sealhulgas Eestil, tuleb nüüd kaaluda, mida Kreeka osas edasi teha.

Reedesel kohtumisel palus Kreeka ajalehe Wall Street Journal andmeil ajapikendust oma eelarvedefitsiidi kärpimiseks, nagu äsja võimaldati Portugalile. Samuti võib Kreeka paluda euroala ajutisest kriisifondist EFSF uut abilaenu lähiaastate võlakohustuste katteks - tuleval aastal tuleb riigil tagasi maksta või refinantseerida ligi 30 miljardi euro väärtuses võlakohustusi. Kreeka rahandusministri George Papaconstantinou sõnul arutati ka võimalust, et EFSF ostaks Kreeka võlakirju.

Võlad Euroopa maksumaksja kanda. Kaalumisel oli ka Saksamaa ettepanek pikendada tuleval aastal maksmisele kuuluvate võlakohustuste tähtaegu - see aeglustaks tempot, millega erasektori kohustused euroala maksumaksjate kohustusteks muutuvad. Samuti võidakse Kreekalt uue abi vastu nõuda lisagarantiisid.

Kõike seda arutavad nädala pärast täpsemalt euroala rahandusministrid, ütles Juncker.

Lisaabi Kreekale eeldab aga manööverdamist teravate poliitiliste karide vahel.

Nädalavahetusel kordas Soome Põlissoomlaste juht, et on vastu Portugali abistamisele ning et Kreeka võlgade restruktureerimine on vältimatu. "Pankrot on ainult aja küsimus," ütles Timo Soini agentuurile Bloomberg. "Abipakett ei aita. Seda on Kreeka näidanud."

Vastuseis kasvab ka Saksa parlamendis. Just Saksa poliitikud on viimasel ajal korranud, et Kreekal pole võlgade restruktureerimisest pääsu. Enamik teisi euroala riike ja eriti Euroopa Keskpank ei taha sellest kuuldagi, kartes, et puhkeda võiv paanika finantsturgudel ületaks investeerimispanga Lehman Brothers pankroti tagajärjed.

Saksamaa nõuab, et igasugune lisaabi Kreekale eeldaks rangemat reformikava - praeguse abipaketi tingimusi pole Kreeka suutnud täita, kuna arvatust suurem majanduslangus ja maksude alalaekumine on õõnestanud kärbete ja maksutõusudega saavutatut. Ka poliitiline tahe on nõrgenenud ja mitmed reformid, näiteks erinevate majandussektorite liberaliseerimine, jäänud poolikuks.

Nädalavahetusel kordas Kreeka peaminister , et euroalast lahkumist ei arutata isegi mitteametlikult. "Kutsun kõiki Kreekas ja välismaal ning eriti Euroopa Liidus Kreekat rahule jätma, et me saaksime oma tööd teha," ütles George Papandreou.