Kriis Balti riikides möödas?

Anne Oja 09. mai 2011, 14:56

Pärast kahte rasket aastat tunnevad Saksa ettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus märgatavat tõusutrendi ja plaanivad investeeringuid kapitali ning personali, edastas Saksa-Balti Kaubanduskoda 2011 konjunktuuriuuringu kokkuvõttena.

Majanduspoliitilised raamtingimused ja olukord tööturul jätavad aga endiselt soovida, lisas koda pressiteates. Selline on järeldus Saksa-Balti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus (AHK) selleaastasest konjunktuuriuuringust, milles osales 97 ettevõtet.

Pärast Balti riike tugevalt tabanud globaalset majanduskriisi ja suurt majanduslangust kriisiaastatel suudeti 2010. aasta algul konjunktuuritsükli põhi ületada. Sellest ajast alates näitab konjunktuuri areng selget tõusutrendi, nii et hiljemalt aasta keskel hakkab SKP kõigil kolmel maal jälle kasvama.

Tuntav olukorra paranemine peegeldub siinsete Saksa ettevõtete hinnangutes. Kui juba möödunud aasta küsitluses 2010. aasta kevadel oli tunda märgatavat konjunktuuri paranemist, vaatavad Saksa investorid Eestis, Lätis ja Leedus 2011. aastal märgatavalt lootusrikkamalt tulevikku: rohkem kui 60 protsenti lähtub makroökonoomilise situatsiooni paranemisest. Meeleolu on seevastu siiski veel tagasihoidlik. Rohkem kui pool ettevõtetest hindab praegust majanduslikku olukorda rahuldavaks, napilt kolmandik küsitletutest hindab seda halvaks.

Veelgi lootusrikkamad on ettevõtted oma majandusliku olukorra hindamisel. Eestis ja Leedus hindavad küsitletud oma firma hetkeolukorda enamuses heaks. Ja ka Lätis on Saksa firmad oma äritegevusega valdavalt rahul. Kõigil kolmel maal näevad küsitletud ka järgnevatel aastatel oma ettvõtet edukursil. Üle 90 protsendi ennustab majandusliku olukorra jätkuvat paranemist või vähemalt oma ettevõtte pidevat stabiilset arengut.

„Saksa ettevõtete ootused Balti riikides näitavad selget tõusutrendi, kriisieelsete aastate taset ei ole aga veel kaugeltki saavutatud,“ kommenteeris Saksa-Balti Kaubanduskoja asepresident Jörg Tumat täna Riias toimunud pressikonverentsil.

Edasine areng sõltub seejuures suurel määral situatsioonist tähtsaimate kaubanduspartnerite turgudel – eelkõige Saksamaal. Üle 90 protsendi küsitletutest said otseselt või kaudselt kasu majanduskasvust kodumaal ja suurendasid 2010. aastal oma eksporti või suutsid seda hoida eelmise aasta tasemel.
Paljud ettevõtted prognoosivad sarnast arengut ka selleks aastaks.

Kindlad tulevikuväljavaated avaldavad positiivset mõju ka ettevõtete investeerimiskäitumisele ja personaliplaanidele: peaaegu 85 protsenti küsitletutest plaanib oma investeeringuid sellel aastal suurendada või vähemalt eelmise aasta tasemel hoida. Iga kolmas ettvõte kavatseb uusi töötajaid palgata.

Kuivõrd see õnnestub, tuleb ära oodata. Sest spetsialistide kättesaadavust hinnati ainult natuke paremaks kui eelmisel aastal. Majandusliku olukorra jätkuval paranemisel peab seega arvestama asjaoluga, et spetsialistide puudus võib taas saada takistuseks teel majandusliku tõusu poole. Suur struktuurne tööpuudus, jätkuvad demograafilised muutused ja ettevõtete prognoositav tööjõu väljavool pärast Euroopa Liidu tööturu täielikku avamist 1. mail pingestavad tööturu olukorda veelgi. Sellepärast nõutakse tööõiguse edasist parandamist, aktiivseid tööturumeetmeid ja kutsehariduse muutmist praktikale orienteerituks ja ettevõtete vajadustele vastavaks. Umbes 60 protsenti küsitletutest tervitaksid siinjuures saksa duaalsele kutseharidussüsteemile toetumist.

„Tööturg jääb ettevõtete murelapseks – eelkõige vajab haridussüsteem hädasti muutusi,“ ütleb  Maren Diale-Schellschmidt, Saksa-Balti Kaubanduskoja Eestis, Lätis, Leedus (AHK) peadirektor. „Saavutamaks suuremat pakkumise ja nõudluse vastavust tööturul, on vaja ulatuslikke reforme ja pingutusi kvalifikatsiooni vallas.”

Majanduslikes raamtingimustes tunnustavad küsitletud edusamme – muu hulgas poliitilises stabiilsuses ja riigiaasutuste töö efektiivsemaks muutmisel. Siiski on paljudes valdkondades veel palju ära teha. Kuritegevusega võitlemine ja korruptsioon, samuti ka riigihangete läbipaistvus on jätkuvalt kohalike Saksa ettvõtete kriitikaobjektideks. Samuti arvustatakse juurdepääsutingimusi riiklikele ja ELi toetusvahenditele.

Ettevõtete edasiste nõudmiste hulka kuulub selge ja pikaajaline majanduspoliitiline  kontseptsioon, mille keskpunktis on rahvamajanduse konkurentsivõime tõstmise abinõud. Osaliselt kaebavad ettevõtted asukohamaa edasiseks arenguks äratuntava visiooni puudumise üle.

Vaatamata olemasolevatele puudustele on Balti riikide kui asukohamaade atraktiivsus jätkuvalt suur. Võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Saksamaa ja Hiinaga sai esimest korda alates 2008. aastast Eesti Balti riigina jälle kõrgeima koha. Ka Läti ja Leedu suutsid end võrreldes eelmise aastaga parandada ja saavutasid vastavalt 4. ja 7. koha.

Kokku rohkem kui 80 protsenti küsitletutest investeeriksid praegu jälle kolme Läänemere äärsesse riiki ja kordaksid oma tegevust. Seega usuvad Saksa ettevõtted jätkuvalt Balti riikidesse ja tunnustavad neid asukohamaana.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. May 2011, 09:15
Otsi:

Ava täpsem otsing