EKSPORT: Kaasamaalase vitsad õpetavad

Arvatavasti kõige suurem ärihuviga eestlasi ühendav klubi on Londoni Gild, kuhu peale ettevõtjate, pankurite, konsultantide jms inimeste kuulub ka õpetajaid, akadeemikuid ja kultuuritöötajaid. Gildi meililistis on ligi 700 huvilist, igakuistel üritustel käib neid sadakond.

Gildi üks eestvedaja Anneli Kimber ütleb, et idee luua Eesti Gild Londonis sündis saatkonna, EASi ning paari aktiivse kohaliku eestlase ühiselt tunnetatud vajadusest leida üles teised Londonis elavad ja töötavad eestlased.

"Nii saatkonna kui ka EASi kogemus näitas, et sageli on uute tulijate-ettevõtjate küsimused sarnased ning kes oskaks neile paremini vastata kui mitte ise kõik need asjad läbi teinud kaasmaalane," ütleb Kimber. "Nii sai tehtud otsus luua uus võrgustik ja organisatsioon, mis võimaldaks kõigil Londonis elavatel ja töötavatel eestlastel kord kuus omavahel kokku saada."

Ühendus pakub kontaktide võrku. Samal eesmärgil on paar viimast aastat tegutsenud Stockholmis Eesti-Rootsi Kaubanduskoda. "Kaubanduskoja sisu on pakkuda eelkõige liikmetele kontaktvõrku, mida liikmeskond iseendast kujutab," ütleb üks koja asutaja ja eestvedaja Taave Vahermägi. "Ja mida aastad edasi, seda rohkem koguneb sinna ka kompetentsi ja kogemust küsimustes, mis puudutavad Rootsi ja Eesti vahelist suhtlust."

Ettevõtjate ühenduste liikmete seas toimib omavaheline meililist, kus jagatakse nõu nii üksteisele kui ka püütakse abistada neid, kes pole liikmed. Et ettevõtjad omavahel silmast silma eriti ei suhtle, korraldavad kojad enamasti kord kuus mõne ürituse, milleks võib olla nii kohtumine mõne oma ala spetsialistiga, seminar või väljasõit. Ja ühenduste eestvedajad murravad pidevalt pead, millega oma liikmeid võluda ja kokku tuua.

Enamik ühendustest püsib entusiasmil. Kui suuremate riikide aastatepikkuste traditsioonidega kaubanduskojad võivad toimida kui äriühingud, müües näiteks konsultatsiooniteenuseid, siis enamik Eesti kojad tegutsevad tänu eestvedajate entusiasmile, tahtele kulutada oma vaba aega ja teha vahel ka väljaminekuid isiklikust rahakotist. Osa neist küsib ka sümboolset liikmetasu.

Praegu töötab Londoni Gild välja eksportööridele konkreetseid turule sisenemise teenuseid ning võimalust ühineda gildi andmebaasiga, et selle kaudu leida vajalikke kontakte.

Kuna Eestile ekspordi poolest olulistes riikides on saatkond ning ka EASi esindaja, siis tekib küsimus, kas koda ei hakka nende kahe tööd dubleerima. Vahermägi sõnul see nii ei ole - riigi majanduspoliitika elluviimine toimub ikka saatkonna ja majandusdiplomaatide kaudu ning sellega, mis puudutab ettevõtlusküsimusi, kaubandustakistusi jms kõrgel administratiivsel tasemel, tegelebki saatkond.

Investeerimisagentuur tegeleb selgelt investorite huvi tekitamisega Eesti vastu ja hiljem nende n-ö käe hoidmisega. "EASi näol ei ole tegu ettevõttega, vaid ta saab suhteliselt neutraalselt pakkuda ettevõtete kontakte Eestis ja erinevaid lahendusi," märgib Vahermägi. "Ja kaubanduskoda ise on liikmesorganisatsioon, mille liikmed suhtlevad omavahel ning kelle tegevuse vastu tuntakse aeg-ajalt ka väljastpoolt huvi. Ja mõnel juhul ei ole ettevõtjad huvitatud riigiga suhtlemisest."

Ka Rootsi eestlased suhtlevad pidevalt nii saatkonna kui ka EASiga näiteks neile saabunud päringute puhul. Londoni Gildis on EASi esindaja aga otseselt üks organisatsiooni eestvedaja.

Saksamaa administratiivne killustatus on üks põhjus, miks Eesti kaubanduskoda seal loodud ei ole, ütleb EASi Saksamaal esindav Riina Leminsky.

Leminsky sõnul jääb iga liidumaa valitsuse pädevusse muu hulgas ka majanduse arengu ja kaubandusega seotu korraldamine. "See toob kaasa erinevused regiooniti nii ärikultuuris, asjaajamises, ametkondades, reeglistikus jne. Seetõttu on Saksamaal tegutsevad Eesti ettevõtted killustatud juba suurte vahemaade tõttu ja regulaarne kokkusaamine on raskendatud. Lihtsam on kokku saada Eestis," rääkis Leminsky.

Senised initsiatiivid koondada ettevõtjad ühe katuse alla on kohanud leiget vastuvõttu.