Aktsionär: Baltika ei näita veenvat paranemist

Tegelikult see kogus raha, mis Baltika juurde küsib, ei olegi ju üldse palju. Sisuliselt tahetakse igalt aktsionärilt juurde 10% raha.

Põhjus, miks seda kandikul Baltikale enam ei pakuta, on see, et tegu on juba kolmanda emissiooniga, mis on teinud aktsionärid üsnagi rahulolematuks.  Eelmisel aastal suurt emissiooni tehes anti ju lubadus, et rahast piisab, et Baltika lõplikult kriisist välja vedada.

Kui tavapäraselt on kombeks, et ettevõtted maksavad dividende, siis Baltikaga on täpselt teistpidi, aktsionärid peavad juurde maksma, et paremate aegadeni vastu pidada.

Teiseks ei ole Baltika veenvat paranemist majandustulemustes näidanud. Kahjum on suur ja investorite kartus tuleviku ees samuti. Samas on kulubaas ka märgatavalt vähenenud. Positiivne on vähemalt see, et juhtimisse on kaasatud konsultatsioonifirmad, mis on tagamas seda, et nüüd vähemalt analüüsitakse numbreid ja otsitakse viise, kuidas äritegevust kasumlikumaks muuta. Jäigem hoiak, mis oli kaks aastat tagasi, on nüüdseks muutunud, kuid siis oli aeg hakata muutustega pihta.

Kokkuvõttes ei ole olukord lootusetu, kuid mitte ka liiga roosiline.  Nähtavasti suuraktsionärid siiski Baltikale 40% emissioonimahust annavad, iseasi on see, kas 100% mahust täis saadakse.

Üks koht, kust Baltika võiks raha saada, on Baltika kvartali müük, kuid selle õige aeg ei ole veel käes. Arvan, et Baltika kvartali renditulu võiks lähiaastatel olla kuskil 15 mln krooni ehk miljon eurot aastas. Ja varsti peaks olema võimalik leida kinnisvarafonde, keda rahuldaks 6% tootlus. Kui selline tehing õnnetuks saada, siis oleks Baltika kvartal väärt 250 mln krooni ja kasumiaruandess saaks kirjutada 70 mln krooni ja raha oleks mõneks ajaks rohkem. Päris õige aeg müümiseks oleks aga mõne aasta pärast, kui fondid tulevad 4% tulumäära otsides suuri summasid pakkuma.

Ära ei maksaks unustada ka seda, et tõusupotentsiaali võiks aktsial olla üksjagu, kui suudetaks lõpuks pööre tuua. 2009. aastal investeerides uskusin, et tehing võib tuua kuni 8kordse tootluse. Praegu võib tõdeda, et vajalikke muutusi ei viidud õigeaegselt ellu, ja kuna vahepeal on kaasatud lisakapitali, lahjendades aktsionäride osalust, enam sellist potentsiaali ei näe.

Positiivsete arengute korral oleks siiski võimalik, et mingil hetkel kaupleb Baltika näiteks 3-4 korda kõrgematel tasemetel ja teenib mõnel aastal ligi 100 mln kasumit. Praegu seda veel näha ei ole.

2009. aastal olin sedavõrd positiivne, et ostsin vahepeal lausa 2% Baltikast. Praegu on positsioon mitu korda väiksem, kuid nüüd näen Baltikale nõuandvas meeskonnas potentsiaali, mis heal juhul võib olukorda parandada. Sammud, mis nüüd tehakse, on märksa teadlikumad ja paremini analüüsitud. 

 

Autor: Fredy-Edwin Esse, California