Meelis Milderi usalduskrediit hakkab kahjuks lõppema

ÄP 12. mai 2011, 00:00

Eesti rõiva- ja eksporditööstuse ühe lipulaeva Baltika tegutsemine meenutab kangesti võlakriisis Kreekat. Kahjumis Baltika tahab järjest aktsionäridelt, üle jõu elav Kreeka aga euroala maksumaksjatelt lisaraha, et end ree peale tõmmata. Nii nagu Kreeka, kinnitab ka Baltika, et suudab ise hakkama saada.

Kuid nagu Kreeka, nii pole ka Baltika puhul enam sugugi kindel, et ilma oluliste struktuursete reformideta lisaraha andmine mõttekas on.

Toimetus on sarnaselt teistele Eesti ärielu jälgijatele elanud aastate jooksul kaasa Baltika juhi ja suuromaniku Meelis Milderi tegemistele. Milder on tulnud oma meeskonnaga suhteliselt kenasti välja reast kriisidest. Näidanud, et paljude kaubamärkidega välisturgudele laienemine ei olegi võimatu ettevõtmine. Vähemalt ajutiselt.

Kirjutasime 20. aprillil, pärast viimast rahaküsimist aktsionäridelt, et Milder liigub Baltikaga kriitilise piiri peal. Vahepeal on tulnud välja I kvartali majandustulemused, mis on kõike muud kui rõõmustavad. Eriti nukrad on Baltika tulemused Eesti 70protsendilise ekspordikasvu või eile ülihead tulemused avaldanud rõivatootja Silvano kõrval.

Ning pinged aktsionäride ja firma juhtkonna vahel kasvavad. Aktsia hind on kukkunud viimase kuu aja jooksul kolmandiku, kõvasti alla uue emissiooni hinna. Eilsel aktsionäride üldkoosolekul oli esindatud 59,7% aktsionäridest ehk üksikute häälekate eranditega vaid kõige suuremad.

Avaldasime eile Baltika suuruselt viienda aktsionäri ettepanekud muutusteks - küsida raha aktsionäridelt enam ja soodsama kursiga, vahetada tegevjuht, laiendada aktsiaoptsioonide saajate ringi kõigile firma töötajatele, vähendada brändide ja eri kaubamärgi all tegutsevate kaupluste arvu ning lõpetada üha kestvad allahindlused. Äripäeva meelest igati kaalumist väärt ettepanekud.

Kuid oluliste reformide läbiviimise asemel näeme hoopis, et Baltika teised suuremad aktsionärid, nagu East Capital, ja suuremad võlausaldajad, nagu Swedbank, ettevõtte juhtimisse sekkuda ei soovi. Eks selles on üks oluline põhjus karismaatiline Meelis Milderi isik, kes on suutnud endale teatud erikohtlemise välja võidelda.

Tunnustavalt peab ütlema, et ega neid mehi Eestis palju pole, kes seda suudavad. Ehk näiteks Nordeconi suuromanik Toomas Luman, kelle probleemides kinnisvaraportfelli Swedbank üsna siidikinnastes kohtleb.

Äripäevale näib, et Milderi usalduskrediit on lõppemas. Kaalukauss, kus ühel pool raha jätkuv väljavool Baltikast ja teisel pool Milderi pidev jutt paremast tulevikust, hakkab vasakule kreeni kiskuma. Milder ei tunnista, et Baltika on kriisis. Vigade tegemine on loomulik, aga soovimatus vigasid tunnistada ähvardab ettevõtet.

Toimetuse arvates pärsibki Baltika arengut see, et Milder istub kahel toolil. Ettevõtte saaks paremini jalule seada, kui teha radikaalseid muudatusi. Muudatusteks on rohkelt kapitali vaja. Kui kaasata kõvasti kapitali, siis vähendab see perekond Milderi osalust.

Veidi armuaega emissiooni õnnestumine Baltikale annaks. Aga ei tohi unustada, et halastusest saadud tähtaja pikendust tuleb kasutada mõistlikult ja sihipäraselt. Muidu tuleb küsida nagu klassikud: kas armuaeg on hetk või aeg?

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing