Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedu analüütik kiidab Eestit
Danske Banki vanemanalüütik Violeta Klyviene kiidab Leedu majanduslehes Verslo Zinios ilmunud kolumnis Eestit ja lahkab selle edu saladust.
Kuigi Leedu SKP kasv I kvartalis (+6,9% vrd mullu sama ajaga – toim) oli muljetavaldav, on Balti regiooni liidriks Eesti ja ta on selle hästi ära teeninud, kirjutab Klyviene. SKP kasv on mõlemas riigis hea, kuid töötuse tase ja avaliku sektori võlakoormus teeb Eesti liidriks, lisab ta.
Eesti finantssektori tasakaal võimaldab tal stabiilset kasvu, kirjutab Klyviene. Ta toob näiteks Eesti eelarveülejäägi möödunud aastal. “Leedu nautis mullu defitsiidi jõudmist vaid 7 protsendile, kuid kas me peame end võrdlema nende riikidega, keda täna ähvardab kriis,” küsib ta.
Kus on Eesti eelarveseisu saladus, küsib Klyviene ja vastab: osa sellest ”imest” on tingitud saastekvootide müügist. Kuigi see pole jätkusuutlik, pole Eestil erinevalt Leedust sotsiaalsfääri ja tervishoidu rahastavad fondid kroonilises defitsiidis.
Eesti tööpuudus mullu vähenes, mis andis positiivse mõju ühiskonna sotsiaalsele panusele. Leedu tööpuuduse vähenemine oli peaasjalikult tingitud emigreerumisest, kirjutab Klyviene.
”Seega, vaatamata kõrgele majanduskasvu numbrile, on Leedu eelarveseis väga tundlik. Olukorra stabiliseerumiseks on vaja märkimisväärselt pingutada edasise maksusüsteemi reformiga. Meil pole muud valikut. Euroopat ähvardava võlakriisi mõju minimeerimiseks Leedus peame oma põhjanaabrit järgima,” kirjutab Klyviene.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.