Tööandjate keskliit püüab palgataset paika panna

Esimene uuring pannakse kokku aprilli andmete põhjal ja tulemused avaldatakse juunis. Sinna  valitud kümne palgatundlikuma ametiala andmetest piisab keskliidu hinnangul palgaturul toimuva kohta järelduste tegemiseks suuremale osale ettevõtetest.

Valitud ametialad on: sekretärid, raamatupidajad, müüjad-kassapidajad, üldehitustöölised, veoautojuhid, tootmise lihttöölised, laotöölised, klienditeenindajad, arvutihooldajad ja varustajad. Edaspidi on kavas seda nimekirja pikendada.

Uuringutulemused annavad ülevaate valimi keskmisest töötasust ja palgavahemikust, põhipalga ja tulemustasu vahekorrast, pakutavatest soodustustest, samuti viimase kuue kuu jooksul toimunud ja kavandatavatest muutustest ametiala töötasude lõikes.

Kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – läbiviidav küsitlus on sisendiks tööjõuturul toimuvate muutuste ja nende mõjutegurite vahetule analüüsile.

Keskliidu juhataja Tarmo Kriis põhjendab oma uuringute tegemist sellega, et nii ettevõtjate kui ka riigi seisukohalt on oluliste otsuste tegemisel puudu kiirest ja kogu Eestit hõlmavast palgainfost, mis iseloomustaks tegelikult tööjõuturul toimuvat. „Riigiametite avaldatavad andmed palkade, väljamaksete ja kogutud maksude kohta on kasutatavad pigem makrotasemel – ettevõtete palgataset on nende põhjal keeruline korrigeerida. Puuduseks on andmete avaldamine ka suhteliselt pika viitajaga,” märkis Kriis.

Kriisi sõnul väärivad erasektoris palgauuringutega tegelevad firmad kindlasti tunnustust, kuid Eesti turul, kus väikeettevõtteid on palju, jäävad need uuringud sageli suurettevõtete ja Tallinna-keskseks.