Ütle, kuidas ametnik vastab, ja ma ütlen, kas hange haiseb

Sel nädalal kajastas Äripäev kahte suurt riigihanget, millel oli mitmeid sarnasusi. Esmaspäevases lehes kirjutasime Tallinna linnavalitsuse korraldatud ühtse e-piletisüsteemi hankest. Täna kirjutame Narva linnavalitsuse munitsipaalfirma Narva Vesi korraldatud veevärgi rajamise hankest.

Mõlema hanke korraldajateks on omavalitsused, mida juhib üks erakond. Seekord Keskerakond. Mõlema hanke võitjaks kuulutati kallima pakkumise teinud konsortsiumid. Kusjuures pakkumiste hinnakäärid ulatuvad miljonitesse kroonidesse. Mõlema hanke puhul tekib vägisi kahtlus, et soodsama pakkumise tegijad üritati otsitud põhjuste abil konkursilt kõrvaldada ehk ametnike kõnepruuki kasutades ei kvalifitseerinud teised osalejad erinevatel põhjustel.

Minu jaoks on aga nende mõlema hanke puhul kõige iseloomulikum tunnus see, et hanke korraldamisega seotud ametnikud ei soovinud jagada avalikkusele selgitusi. Neil ei olnud tõenäoliselt piisavalt veenvaid argumente, miks otsustati eelistada kõige kallimat pakkujat. Kui Äripäeva ajakirjanikud hakkasid Tallinna ja Narva hangete kohta küsimusi esitama, siis oleksime justkui tundnud huvi ametnike isikliku rahakoti ning eraelu vastu. Selline mulje jäi ametnike vastustest.

Tallinna e-piletisüsteemi hanke puhul oli ametnike esimeseks reaktsiooniks vaikimine. Narva hanke eest vastutanud inimene sai aga väga kurjaks, kui ajakirjanik soovis teada hankel osalenud firmade nimesid ja nende pakutud summasid. Küsimustele vastamise asemel soovis ametnik ise teada, kuidas me selle info teada saime.

Kui omavalitsus otsustab jagada laiali vanas rahas 100 või 200 miljonit krooni maksumaksjate raha, siis peavad ametnikud otsuseid ka suutma avalikkusele põhjendada. Nad ei saa hoiduda kommentaaridest, sest nad ei aja hankeid korraldades oma eraasja. Või siiski. Äkki muutuvad ametnikud tõrksaks ja kurjaks just siis, kui korraldatav hange on ka nende eraasi. Ja neile võib tõesti jääda mulje, et küsides omavalitsuse raha kasutamise kohta, urgitseb ajakirjanik ka ametniku enda rahakotis.

Riigihanked on valdkond, kus korruptsioon vohab, kokkumängud on tavapärased, kasutatakse erinevaid trikke, et võidaks ametniku või võimul oleva erakonna lemmikfirma.

Ametniku reageering on hea lakmuspaber. Kui ametnik muutub ajakirjaniku küsimuste peale kurjaks või keeldub kommentaaridest, siis on tõenäoline, et see hange haiseb. Haiseb korruptsiooni ja kokkumängu järele.