Aslund: Balti riigid on eeskuju Lõuna-Euroopale

Sirje Rank 14. mai 2011, 12:34

Balti riigid käitusid buumile järgnenud kriisis õigesti ning Lõuna-Euroopa riikidel on siit omajagu õppida, mida teha tuleb ja milles probleemid on, ütles Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudi teadur Anders Aslund täna Tallinnas Lennart Meri konverentsil euroala võlakriisi käsitlenud paneelis.

„Peamine õppetund on selles: kärpida tuleb kohe nii palju kui võimalik, muretsemata selle mõjude pärast siseriiklikule nõudlusele. Väikeses avatud majanduses tuleb nõudlus väljast ja eksport veab majanduse käima. Niisamuti tuleks käituda Lõuna-Euroopa riikidel, ütles Aslund.

Vaatan Balti riike täna suure kergendusega,“ ütles Aslund. „Kriisis suurima löögi saanud riigid on oma probleemid lahendanud.“

Eesti majandus kasvas I kv aasta baasil 8%, Läti majandus ligi 4% ja Leedu majandus esialgseil hinnangul ligi 6%.

Sama seisukohta, et suured kärped tuleb kiiresti ära teha, toetas samas diskussioonis osalenud Läti peaminister Valdis Dombrovskis. See võimaldab riigi rahanduse kiiresti stabiliseerida ning taastada turgude usalduse. Ja ka rahva kannatus pole lõputu.

„2012. aasta eelarve on viimane, kus meil veel kärpeid tuleb teha,“ ütles Dombrovskis, märkides, et kokku tuli Lätil oma eelarvepositsiooni kohandada 13-16% võrra SKPst. Kolmandiku sellest moodustasid maksutõusud ja kaks kolmandikku kulude kärped. „Need viimased kärped saavad olema kõige raskemad, sest inimesed kuulevad, et majanduskasv on taastunud ja näevad suuri ekspordinumbreid. Nii hakatakse küsima – milleks veel kärpida?“

Aasta eest euroalalt abilaenu saanud Kreeka ei ole samas aga kõiki abiga kaasnenud kokkuhoiukava nõudeid ellu viinud ning turud on muutunud kannatamatuks. „Kui see säästukava ellu viia, siis oleks see lahendus. Kui aga mitte, siis on küsimus, mis edasi saab,“ ütles Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, mööndes, et ka Portugali kriisipaketis näib säästukava iga punkt poliitiliselt võimatu missioonina.

Praegusel kujul Kreeka abiprogramm ei tööta, möönis Aslund. Vaja on radikaalsemaid lahendusi – kas see tähendab tingimata võlgade restruktureerimist, on iseküsimus. See võib tähendada ka näiteks ulatuslikku erastamist, dereguleerimist. Siim Kallase sõnul tuleks kärbete kõrval enam tähelepanu pöörata ka meetmetele, mis reaalmajanduses tulu loomisele kaasa aitaks.

Läti peaminister Valdis Dombrovskis eitas, et Läti tegi karmi säästukuuri läbi eelkõige euro saamiseks. „Eelarve tuleb korda teha nii või teisiti, turud keelduvad sellist puudujääki rahastamast olgu euroga või ilma. Sama kehtib Kreeka, Portugali ja Iirimaa kohta,“ ütles Dombrovskis.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. May 2011, 12:53
Otsi:

Ava täpsem otsing