Eesti pangandus taas kindlatel jalgadel

Kristo Kokk 16. mai 2011, 00:00

Eesti pangandus ja kinnisvaraturg hindavad stabiilsust. Maailmas valitseb erinevatel tasemetel rööbiti mitu trendi, mis on üksteisest sõltuvad, kuid samas kohati ka vastuolulised. Nii on maailmamajanduse seisukohast keskmes Hiina võimalikud arengud, mida jälgitakse ja prognoositakse hinge kinni hoides. Just kriisiaastatel mahult maailma teiseks majanduseks ja suurimaks eksportööriks kerkinud endiselt eduteel jätkavast Hiinast on saanud võimalike tõusude ja languste võtmetegur. Euroopas on olukord jätkuvalt ebakindel, edasiste arengute prognoosides ollakse ettevaatlikud, pigem pessimistlikud. Osa Euroopa panku peetakse endiselt suureks riskiallikaks ja ohtude võimalikku mõju majandusele on raske üheselt hinnata.

Erandlik Läänemere regioon ja Eesti. Vastandlikult erineb eelnevast elujõuline ning peamiselt Rootsi eestvedamisel arenev Läänemere regioon, kuhu kuulub ka Eesti. Eelmise aasta septembrist kasvanud jaemüük ning aastatagusega võrreldes kahekordistunud sõiduautode müük on märgid sellest, et Eesti sisenõudlus kogub hoogu. Samas arvestades Eesti suurt tööpuudust ja majapidamiste keskmisest suuremat säästmiskalduvust, tuleb taastumine aeglane. Tarbijate ostujõudu piirab ka Euroopa keskmisest kiirem hinnatõus.

Eesti edasise jätkusuutliku arengu kontekstis on kõige suuremaks probleemiks tööpuudus. On positiivne, et suhteliselt kiire majanduskasvu esimeseks viljaks on tööhõive kasv ning sellest johtuvalt töötuse määra alanemine. Tõsi, töötuse tase on endiselt üle 4 protsendipunkti kõrgem euroala keskmisest. Peamine probleem on endiselt pikaajaline töötus, seda eeskätt enam kui kaks aastat tööta olnud inimeste hulgas. Noorte tööpuudus, mis ulatub kuni neljandikuni, püsib sarnaselt Euroopa riikidega kõrge, kuid on näidanud siiski mõningaid vähenemismärke.

Rõõmustavad arengud on seotud ekspordile suunatud tööstusega. 2010. aasta lõpuks oli taastatud märkimisväärsed 39 300 töökohta ehk 37% langusest, mis ületas prognoose. Hõive kasvu panustasid enim ekspordiga seotud töötlev tööstus, järgnesid ehitus ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg. Niisiis on tööhõive langus kiire majanduskasvu toel peatunud ning hakanud aeglaselt kasvama. Jätkuvat tööjõunõudluse kasvu tööstussektoris toetab tööviljakuse kasv. Samas on kriisieelse 6% töötuse määrani pikk tee.

Eesti pangandus on taas kindlatel jalgadel. Kõik suuremad pangad näitasid mullu kasumlikkust. Rahastamises ei ole laias plaanis suuri muutusi oodata, kuid kitsamalt klientidele on trend liikumas positiivses suunas laenamise ja laenutingimuste osas. Seda toetavad nii aktiviseeruv kinnisvaraturg kui ka alanud eluasemelaenukampaaniad. Eesti elanike laenuvõime kujunemist on raske hinnata, ennekõike sõltub see klientide huvist, tarbijakindluse taastumisest ja pakkumistest turul. Samas pööravad pangad rohkem tähelepanu vastutustundliku laenamise põhimõtetele, mistõttu laenupakkumine asendub võimaluste teavitusega klientidele vajaduste tekkides. Laiemalt on kõigile osapooltele - nii pankadele, kinnisvaraarendajatele kui ka tarbijatele - kasulikum, kui turg on stabiilne ning ükski sektor ei liigu ennaktempos.

Eelneva valguses on rõõmustav, et märtsis tarbijate kindlustunde indikaator taas tõusis, jäädes tasemele -1. Arvestades, et indikaator oli plussis vaid buumiperioodil, on areng igati positiivne.

Keskmist palka teeniv tallinlane saab praegustel finantseerimistingimustel soetada keskmist elamispinda maksimaalselt 77 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 73 ja 77 ruutmeetrit. Palgatõusu sel aastal veel oodata ei ole, küll aga võib väikest reaalpalga tõusu oodata juba 2012. aastal.

Euro mõju Eesti majandusele on eelkõige pikaajaline. Eestis on juba hulk aastaid olnud ülekaalus Euriboril põhinevad laenud, mis hõlmavad 80-90% kogu portfellist, mistõttu eurole üleminek mõjutas valdkonda üsna vähe.

Lühemas plaanis on esimese kvartali põhjal näha, et saabunud euro tegi ka inimesed suurte, eelkõige eluasemega seotud finantsotsuste tegemisel ettevaatlikuks, kuivõrd uued hinnad ja valuuta vajasid sisseelamist ning hindade liikumist jälgiti üsna pingsalt.

Pikaajaliselt on olulisim, et euro tulekuga kadusid krooni devalveerimise oht ja hirm. Devalveerimise hirmu kohta mööngem, et kuni euro kasutuselevõtu teema tõstatumiseni meedias ei olnud ka eelnimetatud hirmu õhus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing