Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti pangandus taas kindlatel jalgadel

    Eesti pangandus ja kinnisvaraturg hindavad stabiilsust. Maailmas valitseb erinevatel tasemetel rööbiti mitu trendi, mis on üksteisest sõltuvad, kuid samas kohati ka vastuolulised. Nii on maailmamajanduse seisukohast keskmes Hiina võimalikud arengud, mida jälgitakse ja prognoositakse hinge kinni hoides. Just kriisiaastatel mahult maailma teiseks majanduseks ja suurimaks eksportööriks kerkinud endiselt eduteel jätkavast Hiinast on saanud võimalike tõusude ja languste võtmetegur. Euroopas on olukord jätkuvalt ebakindel, edasiste arengute prognoosides ollakse ettevaatlikud, pigem pessimistlikud. Osa Euroopa panku peetakse endiselt suureks riskiallikaks ja ohtude võimalikku mõju majandusele on raske üheselt hinnata.
    Erandlik Läänemere regioon ja Eesti. Vastandlikult erineb eelnevast elujõuline ning peamiselt Rootsi eestvedamisel arenev Läänemere regioon, kuhu kuulub ka Eesti. Eelmise aasta septembrist kasvanud jaemüük ning aastatagusega võrreldes kahekordistunud sõiduautode müük on märgid sellest, et Eesti sisenõudlus kogub hoogu. Samas arvestades Eesti suurt tööpuudust ja majapidamiste keskmisest suuremat säästmiskalduvust, tuleb taastumine aeglane. Tarbijate ostujõudu piirab ka Euroopa keskmisest kiirem hinnatõus.
    Eesti edasise jätkusuutliku arengu kontekstis on kõige suuremaks probleemiks tööpuudus. On positiivne, et suhteliselt kiire majanduskasvu esimeseks viljaks on tööhõive kasv ning sellest johtuvalt töötuse määra alanemine. Tõsi, töötuse tase on endiselt üle 4 protsendipunkti kõrgem euroala keskmisest. Peamine probleem on endiselt pikaajaline töötus, seda eeskätt enam kui kaks aastat tööta olnud inimeste hulgas. Noorte tööpuudus, mis ulatub kuni neljandikuni, püsib sarnaselt Euroopa riikidega kõrge, kuid on näidanud siiski mõningaid vähenemismärke.
    Rõõmustavad arengud on seotud ekspordile suunatud tööstusega. 2010. aasta lõpuks oli taastatud märkimisväärsed 39 300 töökohta ehk 37% langusest, mis ületas prognoose. Hõive kasvu panustasid enim ekspordiga seotud töötlev tööstus, järgnesid ehitus ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg. Niisiis on tööhõive langus kiire majanduskasvu toel peatunud ning hakanud aeglaselt kasvama. Jätkuvat tööjõunõudluse kasvu tööstussektoris toetab tööviljakuse kasv. Samas on kriisieelse 6% töötuse määrani pikk tee.
    Eesti pangandus on taas kindlatel jalgadel. Kõik suuremad pangad näitasid mullu kasumlikkust. Rahastamises ei ole laias plaanis suuri muutusi oodata, kuid kitsamalt klientidele on trend liikumas positiivses suunas laenamise ja laenutingimuste osas. Seda toetavad nii aktiviseeruv kinnisvaraturg kui ka alanud eluasemelaenukampaaniad. Eesti elanike laenuvõime kujunemist on raske hinnata, ennekõike sõltub see klientide huvist, tarbijakindluse taastumisest ja pakkumistest turul. Samas pööravad pangad rohkem tähelepanu vastutustundliku laenamise põhimõtetele, mistõttu laenupakkumine asendub võimaluste teavitusega klientidele vajaduste tekkides. Laiemalt on kõigile osapooltele - nii pankadele, kinnisvaraarendajatele kui ka tarbijatele - kasulikum, kui turg on stabiilne ning ükski sektor ei liigu ennaktempos.
    Eelneva valguses on rõõmustav, et märtsis tarbijate kindlustunde indikaator taas tõusis, jäädes tasemele -1. Arvestades, et indikaator oli plussis vaid buumiperioodil, on areng igati positiivne.
    Keskmist palka teeniv tallinlane saab praegustel finantseerimistingimustel soetada keskmist elamispinda maksimaalselt 77 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 73 ja 77 ruutmeetrit. Palgatõusu sel aastal veel oodata ei ole, küll aga võib väikest reaalpalga tõusu oodata juba 2012. aastal.
    Euro mõju Eesti majandusele on eelkõige pikaajaline. Eestis on juba hulk aastaid olnud ülekaalus Euriboril põhinevad laenud, mis hõlmavad 80-90% kogu portfellist, mistõttu eurole üleminek mõjutas valdkonda üsna vähe.
    Lühemas plaanis on esimese kvartali põhjal näha, et saabunud euro tegi ka inimesed suurte, eelkõige eluasemega seotud finantsotsuste tegemisel ettevaatlikuks, kuivõrd uued hinnad ja valuuta vajasid sisseelamist ning hindade liikumist jälgiti üsna pingsalt.
    Pikaajaliselt on olulisim, et euro tulekuga kadusid krooni devalveerimise oht ja hirm. Devalveerimise hirmu kohta mööngem, et kuni euro kasutuselevõtu teema tõstatumiseni meedias ei olnud ka eelnimetatud hirmu õhus.
    Autor: Kristo Kokk
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.