Ei saa me läbi Lätita. Või siiski saame?

ÄP 16. mai 2011, 00:00

Tänases Äripäevas on intervjuu Läti peaminister Valdis Dombrovskisega. Jutu sees puudutatakse ka Eesti ettevõtjate hiljutist murekirja Eesti peaminister Andrus Ansipile. Nimelt võtsid Lätis tegutsevad Eesti ettevõtjad mai alul kätte ja kirjutasid Ansipile, et majandus- ja ettevõtluskeskkond Lätis on bürokraatlik ning varimajandus paneb firmad ebavõrdsesse olukorda. Lätis tegutsev Eesti kaubanduskoda palus Ansipilt olukorra leevendamist, enne kui see kahe riigi majandussuhetele ja Eesti investeeringutele Lätis suurt mõju avaldab.

Äripäev tunneb Eesti ettevõtjatele inimlikus plaanis kaasa. Kuid siiski leiame, et teise riiki laienedes peaks kohalike olude ja kommetega arvestama. Mitte oma kommetega vallutama minema ning hätta jäädes kodumaalt abi paluma. Mida me ettevõtjad kurtsid? Et ametkondadega suhtlemine meenutab Lätis NSVLi aega, et probleem on käibemaks - Läti riigitulude amet on mitmel juhul keeldunud Eesti investoreile käibemaksu tagastamast. Et konkurents ei ole õigetel alustel ja seetõttu peavad paljud välisinvestorid Lätisse minekut mõttetuks, sest ausalt makse makstes võib seal pankrotti minna.

Ühesõnaga, Lätti laienenud kodumaised ettevõtjad leiavad, et seal on tegelikult hirmus keeruline äri ajada, sest korruptsiooni on palju ja vaba raha ning jõukaid kliente tegelikult vähe. Kas see tuli neile tõesti üllatusena?

Üheksa korda mõõda. Äripäeva arvates on iga ettevõtja püha kohus enne laienemist oma võimalused ja ka riskeerimisjulgus ausalt üle mõõta. Ei ole mingit mõtet oma võimeid üle hinnata. Jah, kes ei riski, see šampanjat ei joo, on kena klišee ja pea iga läbikukkumise õigustus. Kuid alustada tuleks siiski algusest - panna paika summa, mille oled nõus kaotama. Kui sa ei suuda kaotust alla neelata, jää koju. Sest olgem ausad, siin, kodus tunneb iga ärimees end halvasti, kui mõne teise riigi ettevõtjad oma riigiisade kaudu Eesti poliitikuid-majanduselu juhtida püüavad. Või mis ärimehed - isegi me poolprofessionaalsed sportlased kaebavad, et liiga palju mustanahalisi jooksjaid lastakse Eestis toimuvatele võistlusteele, et nii jäävad kohalikud auhinnarahast ilma. Miks me siis võõral turul ise samamoodi käitume?

Ja kui nüüd püüda end teiste nahka asetada, siis on koduturu kaitsminegi ju täiesti loomulik tegevus. Tegelikult ei saa meist keegi hukka mõista soomlasi, kes Eesti odavat tööjõudu eemale peletada püüavad. Ja täpselt samuti ei saa hukka mõista lätlasi, kes me ettevõtjate ees esimese sõrmenipsu peale koogutama ei hakka. Business as usual, kui klišeede keeles jätkata.

Miks just Lätti? Äripäeva arvates on Eesti ettevõtjail justkui mõttekramp, et nii kui siin kodutanumal veidi paremini minema hakkab, peab kohe tingimata ka Lätti laienema. Aga milleks? Läti pole ju ainus riik maailmas, võib-olla on Kesk-Euroopas targem äri ajada? Näiteks Tšehhis.

Tegelikult on Eestiski neid, kes Lätti laienemisest ei unista. "Ei ole kunagi altkäemaksu andnud ja see on ka põhjus, miks Webmedia on täna Eestis ja Leedus, aga ei ole Lätis. Sealne ärikultuur lihtsalt ei lähe meie põhimõtetega kokku," tunnistas näiteks Webmedia juht ja suuromanik Taavi Kotka möödunud aasta augustis Äripäevas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing