Kas kiire majanduskasv jõuab ka börsile?

Raivo Sormunen 16. mai 2011, 00:00

Investorid otsivad alati kõikvõimalikke märke, mis kinnitaks nende investeerimisideed või paneks ühe või teise ettevõtte väärtpaberit ostma. SKP on tarbijahinnaindeksi ja töötuse numbrite kõrval üks tähtsamaid makromajandusnäitajaid. Ning tihtipeale annab loodetust parem või halvem SKP number tõuke ka aktsiaturule. Aga kas ikka põhjusega?

Esmapilgul tundub loogiline, et pikaajalise kiire majanduskasvuga riikide aktsiaturud pakuvad märksa paremat tootlust kui aeglasema kasvuga riikide turud. Samas näitavad Credit Suisse'i, Vontobel Asset Managementi ja tõenäoliselt ka paljude teiste investeerimisasutuste analüüsid, et selline seos ei pea paika. Kui ainult, siis võib näha vaid mõningast seost lühiajalise majanduskasvu ja aktsiaturgude tootluse vahel.

Credit Suisse kirjutab oma 2010. aasta investeeringute tootluse aastaraamatus, et kiiresti kasvavate majanduste aktsiaturgudel on aktsiad tihtipeale kallilt hinnatud, mistõttu aeglaselt kasvavate majandustega riikide börsid võivad pakkuda kokkuvõttes isegi paremat tootlust. Näitena tuuakse välja Hiina, mis on aastatel 1985-2009 näidanud keskmiselt koguni 9,9protsendist majanduskasvu, kuid mille aktsiaturu keskmine aastatootlus on jäänud samas ajavahemikus vaid 2,6% juurde. Samas kui keskmiselt 1,9% majanduskasvuga Prantsusmaa aktsiaturg on näidanud vaadeldava perioodi jooksul keskmiselt 8,7% aktsiaturu tootlust.

Võttes veelgi pikema perioodi (1900-2009), näitab Dimson, Marsh ja Staunto koostatud raamat "Triumph of the Optimists", et Austraalia aktsiaturg on pakkunud viimase 110 aasta jooksul ligi 8protsendist aastakasvu, samas kui SKP kasv on jäänud inimese kohta alla 2% aastas. Samas on Jaapani aktsiaturg näidanud samal perioodil vähem kui 4% aastatootlust, kuigi SKP on inimese kohta ulatunud üle 3 protsendi.

Credit Suisse'i analüüs toob välja, et majanduskasv sõltub kahest komponendist: SKP kasvust inimese kohta ja rahvaarvu kogukasvust. Kui paljudes Euroopa riikides (Belgia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Iirimaa) on viimase 110 aasta jooksul ulatunud rahvaarvu kasv 50-60 protsendini, siis nn uue maailma riikides on kasv olnud kordades kiirem. Nii näiteks on Austraalias kasvanud rahvaarv alates 1900. aastast 479% ja Lõuna-Aafrikas koguni 923% võrra. Seega aitab majanduskasvule märkimisväärselt kaasa pigem rahvaarvu lisandumine kui majanduskasv inimese kohta.

Kokkuvõtteks. SKP kasvunumbri pärast ei pruugi pikaajalised investorid aktsiaid ostma tormata, eelkõige tuleks ikka vaadata, kuivõrd konkurentsivõimeline on ettevõtte toode/teenus ning millist rahavoogu suudab firma teenida.

Küll aga näitavad tugevad ja järsud aktsialiikumised kätte SKP liikumise suuna.

Kui aktsiaturg hakkab august välja ronima, siis tõenäoliselt on varsti oodata ka majanduskasvu taastumist. Ning pärast aktsiamulli lõhkemist on tavaliselt läbi ka majanduse õitseng.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing