Kuhu osta kinnisvara Euroopas?

Mika Sucksdorff 16. mai 2011, 00:00

Majanduse toibumisest hoolimata oodatakse Euroopa kinnisvaraturgudel valdavalt hindade langemist ka sel aastal.

Monaco. Seal elamisest on huvitatud paljud eraisikud tulumaksuvabaduse tõttu, mis ongi ilmselt rikkaid sinna meelitav faktor, sest kinnisvarahinnad seda kahjuks ei ole. 40ruutmeetrise korteri eest tuleb maksta umbes 1 700 000 eurot ning keskmine üüritootlus on kõigest 1,2%. Seega on Monaco kinnisvarahinnad maailma kõrgeimad ja üüritootlus madalaim.

2006-2008 tõusid hinnad 51% , eelnenud aastakümnel oli aastane kasv keskmiselt 10%, mis muudab kinnisvarainvesteeringu huvitavaks.

Inglismaa. On samuti kogenud viimaste aastatega sügavat majanduskriisi. Kinnisvarahinnad jõudsid haripunkti 2007. aasta III kvartalis, samal sügisel järgnes hindade langus. Põhi saavutati 2009. aasta esimeses kvartalis, kus hinnad stabiliseerusid ning algas taastumine. Taastumine pidurdus möödunud aasta III kvartalis ning Bank of England ennustab selleks aastaks väikest kinnisvarahindade langust. Keskmine saadav üüritulu on 4,38%.

Venemaa. Kinnisvaraturul nähti ennenägematut hindade kasvu 2000-2007, kui korterite hinnad tõusid 436%. Vahepealse majanduslanguse tõttu on korterite hinnad langenud keskmiselt 7%. Mullune majanduse taastumine on aga juba tõstnud korterite hindu paari protsendi võrra. Praegu ületab pakkumine veel nõudlust, kuid selleks aastaks ennustatakse nõudluse kasvu kuni 60%. Moskva keskmine üüritulu 3,41%.

Hispaania. Populaarne puhkuseriik, aga ka paljude eestlastest kinnisvarainvestorite sihtkoht on viimasel aastal maadelnud sügavas majandus- ning ka kinnisvarakriisis. Langus algas 2007. aastal ning praeguseks on hinnad langenud keskmiselt 30%. Kuigi möödunud aasta II kvartalis nähti esimesi stabiliseerumise märke, jätkasid hinnad siiski langust. Buumi ajal ehitatud ning seni müümata objekte on statistikaameti järel veel üks miljon, selle koguse müümine võib võtta kuni kolm aastat.

Rannikuäärsete objektide hinnad on keskmisest tunduvalt madalamad. Müügil olevate korterite hulgast võib leida näiteks ühe magamistoaga korteri Torreviejas 961 /m2.

Kreeka. Kinnisvarahinnad kerkisid hüppeliselt pärast 2004. aasta Ateena olümpiamänge, kui huvi Kreeka vastu mänge külastanud inimeste ning investorite seas kasvas. Aastane hinnatõus ulatus kuni 40 protsendini, mis kõigepealt aeglustus 2007 ja 2008 ning muutus languseks 2009. aastal.

Kreeka majanduskriis algas alles 2009. aastal, ajal kui paljud teised ELi riigid näitasid juba stabiliseerumise märke. Statistikaameti järgi on müümata uusi kinnisvaraobjekte 250 000, seega oodatakse sellel aastal kinnisvarahindade ning majanduse languse jätkumist.

Itaalia. Kinnisvarahinnad tõusid viimase 10 aastaga 77,36%. Rooma ja Milano hinnad on selgelt keskmisest kõrgemad, üle 5000 /m2. Itaalia laenupoliitika tõttu Hispaanias nähtud kinnisvarabuumi ei toimunud.

Türgi. Viimaste aastatega muutunud väga populaarseks turistide hulgas. Pankade muutunud laenupoliitika ning majandusreformid aitasid kaasa, et Türgist on saanud Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus, lisaks on Türgi aktiivne ELiga liitumiskõnelustes. See kõik on toonud palju uusi huvilisi ka kinnisvaraturule. Rannikualadel on alustatud mitmeid uusi arendusi ning praegu veel madalad, aga järjest kerkivad hinnad toovad turule uusi kinnisvarainvestoreid.

Rannikuäärsete uute arenduste hinnad on keskmisest palju madalamad, alates 570 /m2, kusjuures arendused on tihti ranna ääres, mida ei saa öelda odavamate Hispaania arenduste kohta.

Soome. Kinnisvarahinnad tõusid 2001.-2008. aastani 55%, kuni 2008. aastal kerkisid laenuintressid üle 5 protsendi. Paljud uued arendused külmutati ja majanduses ning kinnisvaraturul kogeti 2009. aasta alguses lühike langus, kuid odavnenud laenud ning nõudlusega võrreldes vähene pakkumiste arv jätkas kinnisvarahindade kasvu.

Bulgaaria. Kinnisvarasektoris toimus ennenägematu buum, kui ajavahemikus 2000-2008 tõusid hinnad 300%. Ka paljud eestlastest kinnisvarainvestorid ostsid kortereid rannikule, kuna ruutmeetrihinnad olid madalad ning kerkisid hüppeliselt. Hinnalagi saavutati 2008. aastal ning kinnisvaramull lõhkes. Tipptasemest on praeguseks hinnad kukkunud umbes 40%, pealinnas Sofias olid näiteks möödunud aasta alguseks langenud hinnad 37%, tasemele 797 /m2. Majandus on endiselt nõrk ja korteriturul on ülepakkumine, seega langevad hinnad veelgi.

Saksamaa. Kinnisvaraturg on igati huvitav. Majandus on Euroopa vedur, samas kinnisvaraturg jääb tulemuslikkuselt eeldustele alla. Üks põhjus on raskused Ida- ja Lääne-Saksa ühendamisel. Aastatel 1995-2005 langesid näiteks Berliini kinnisvarahinnad 7,75%, samal ajal kui mujal Euroopas nähti buumi.

Turu eripäraks on maailma suurim üürikorterite osakaal - üle 50% inimestest elab üürikorterites, mis kinnisvarainvestorile on huvitav. Üüritootlus on näiteks Berliinis väiksematel korteritel kuni 6%, suurematel kuni 4,8%. Pikemas perspektiivis on murettekitav fakt, et riigi iive on negatiivne ja rahvas vananeb.

Hindade suurt tõusu lähitulevikus oodata pole.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing