Läti peaminister: püüame piiriülest äri lihtsustada

Sirje Rank 16. mai 2011, 00:00

Äsja rõhutasite siin konverentsil esinedes, kui oluline on kaitsta ELi ühisturgu. Samas oli alles läinud nädalal uudistes, et Eesti puksiirfirma PKL puksiti Riia sadamast välja, kuna sadama administratsioonile anti voli ise otsustada, kes sadamas tegutseda saab - kas see pole mitte sulaselge protektsionism? Ütleksin kõigepealt siseturu kohta laiemalt. Oleme Balti peaministrite ja veel paari riigiga allkirjastanud kirja, mis rõhutab vajadust ELi siseturgu edasi arendada ja kõrvaldada nii palju barjääre kui võimalik. Ka Balti riikide vahel arutasime, kuidas tunnustada sertifikaate ja litsentse, et lihtsustada piiriülest äriajamist. Oleme ju isegi kogenud tõkkeid teenuste direktiivi ja töötajate lähetamise direktiivi rakendamisel - kas või kurikuulus Lavali juhtum Rootsiga.

Mis puutub PKLi juhtumisse - siis siin on kavas paar ettepanekut seadusemuudatuseks, et täpsemalt määratleda, kuidas konkreetselt puksiiri- ja teisi sadamateenuseid osutada saab. Praegu on seadus väga üldsõnaline. Seda ilmselt kasutatakse ära konkurentsi piiramiseks. Uurime seda asja.

Eesti ettevõtjad kaebavad, et käibemaksu tagastamise kord on Lätis väga keeruline ja tähendab sageli ajamahukat auditit. Ma pole nõus, et käibemaksu tagasisaamine on Lätis eriti keeruline. Me lühendasime käibemaksutagastuse aega ja sellest aastast käivitasime peaaegu automaatse käibemaksutagastuse, mille aluseks on eelmise aasta summad. Selle aasta esimeses kvartalis maksime tagastusteks rekordsumma.

On tõsi, et probleeme on olnud - ka Läti firmad on kaevanud, et raha on kinni ja auditid pikad. Probleem oli selles, et headel aegadel jätsid paljud firmad käibemaksu tagasi nõudmata. Kui tuli kriis ja iga sent oli oluline, siis hakati korraga neid kuhjunud summasid tagasi taotlema. Riigile oli see kriisi ajal lisakoorem, vähendades veelgi valitsuse maksutulu. Kõige sellega kaasnesid ka pikad auditid. Need probleemid on praeguseks lahenenud.

Eesti firmad kurdavad, et ausalt makse makstes on Lätis raske konkureerida kohalike firmadega, mis maksude maksmisest kõrvale hoiavad. Väidetavalt pitsitab maksuamet pigem ausaid maksumaksjaid, et neilt maksimaalne tulu kätte saada, selle asemel, et maksudest hoidujaid taga ajada. Iga firma tunneb, et neid kontrollitakse liiga palju. Aga kui realistlikult rääkida, siis on see üks punkt valitsuse tegevuskavas võitluseks varimajandusega, mille me kiitsime heaks läinud aastal ja milles on üle 60 tegevuse.

Üks meede on koostada firmadest n-ö valge ja must nimekiri. Kui olete maksud alati ausalt ära maksnud ja mingeid rikkumisi pole, siis selliseid firmasid kontrollivad maksuametnikud vähem. Neid, kes on mustas nimekirjas, kontrollitakse enam. See on just selleks, et tülitada vähem ausaid firmasid ja koondada rohkem jõude nende firmadega tegelemiseks, millel on rohkem rikkumisi.

Millal need nimekirjad luuakse? Juurutame praegu seda plaani, 60 meetmest on 27 jõustatud. Ülejäänud meetmed tahame jõustada selle aasta jooksul, osa tuleva aasta algusest.

Küsiks ka euroala kriisi kohta - mida arvab Läti oma kogemuse põhjal kahtlustest, et Kreeka, Portugal ja Iirimaa ei tule oma säästukavadega toime? Mis puudutab Lätit, siis olid meil eelarvedefitsiidi vähendamisega tohutud probleemid - kokku tuli eelarvet 2008-2011 erinevate arvutuste järgi korrigeerida 13-16% ulatuses SKPst. Selle aasta eelarvedefitsiiti prognoosime 4,2% ulatuses SKPst. Kui aga juurde arvestada ka võimalik mõju meetmetest võitluseks varimajandusega, siis võiks defitsiit jääda 3,8% tasemele SKPst. Nii on tuleva aasta eesmärk - defitsiit alla 3% - käega katsuda.

Mis puudutab Kreekat, Portugali ja Iirimaad, siis Iirimaa ja Portugali puhul arvatakse, et nad tulevad päästepaketi abil oma probleemidega toime. Kreeka puhul kaheldakse, kas riik oma võlakoormaga toime tuleb.

Kreeka peab olema ambitsioonikam ja kindlameelsem nende kahtluste kõrvaldamisel.

Kas euroala kriis on Lätis toetust euro käibelevõtuks vähendanud? Teatud määral jah, meil käib samuti debatt, kas peaks ostma pileti Titanicule.

Usun, et euro jääb püsima, et riigid võtavad õppust. Sanktsioonid ja kontrollimehhanismid taastatakse, et tagada, et ka euroala riigid reegleid järgivad. Plaanime jätkuvalt euroga liitumist. Kärped tuli aga eelarves teha igal juhul , euroga või ilma. Sest eelarvedefitsiit oli liiga suur ja turg ei olnud nõus seda rahastama.

Nüüd on kaks kolmest reitinguagentuurist meie investeerimisjärgu reitingu taastanud ja lähikuudel plaanime esimest korda 2008. aastast juba kapitaliturgudele naasta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing