Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroala must lammas

    Mis on saamas eurotsoonist, kus senine must lammas Kreeka vajab taas uut abilaenude paketti, mille vastu on tekkimas tugevnev opositsioon nii riigis endas kui ka abi andvates riikides.

    Esmaspäeval jätkusid kõnelused Kreeka ja niinimetatud „troika“ – Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga eksperdid – vahel. Esialgu loodeti kõnelused lõpetada juba läinud nädala keskel, kuid esile on kerkinud mitmed probleemid, mis võivad viia Kreeka pankrotini, riigi lahkumiseni eurotsoonist või riigi võlgade restruktureerimiseni.
    Esialgu on vähemalt niipalju selge, et kui Kreeka soovib kõigest aasta ja loetud nädalad pärast esimest abipaketti uut abilaenu, siis tuleb kohalikul valitsusel vastu võtta ridamisi kokkuhoiu- ja privatiseerimisprogramme, ilma milleta ei ole IMF ega Euroopa Liit valmis abi andma.
    Surve alla on sattunud Kreeka valitsus, kellelt oodatakse karmimate tingimustega nõustumist, mis hõlmaks plaani kiirendada riigile täielikult kuuluvate ettevõtete privatiseerimist, nelja-aastast 26 miljardi eurost fiskaalprogrammi ning täiendavalt kärpida riigieelarvet 6 miljardi euro võrra sel aastal.
    Lisaks oleks plaanis kärpida pensioni ja avaliku sektori teenistujate kulusid ja lisaks kaasneks plaaniga sadade aegunud riigiasutuste sulgemine või liitmine. Senisest veelgi kiiremad ja põhjalikumad kärped on tekitanud aga tugevama vastureaktsiooni riigis endas.
    Just valitsust juhtivate sotsialistide vastuseis ähvardab kõnelused läbi kukutada, sest valitsusparteis endas kõlab üha enam arvamus, et riigi varade müük, mis hõlmaks ka kohalikku elektri- ja gaasimajandust ning turismiga seotud varasid, on vale samm.
    Financial Timesile antud intervjuus ründas endine Kreeka arenguminister Vasso Papandreou uut abipaketti, tembeldades selle liiga karmiks. „Muutusi on vaja ja privatiseerimine peaks aset leidma, kuid mitte nii väikese aja jooksul,“ ütles Papandreou. „Me räägime inimestest, mitte numbritest.“
    Kuid jutt ei ole mitte ainult kreeklaste vastuseisust laenule. Alles möödunud nädalal surusid Soome ja Saksamaa valitsused läbi Portugalile mõeldud abilaenu ja pole üldsegi enam kindel, kas see teist korda Kreeka puhul võib läbi minna. On ju aasta jooksul juba korra hädast välja aidatud nii Kreeka, Iirimaa kui ka Portugal ja Kreeka uue abi korral pole midagi imestada, kui Põhja-Euroopa maksumaksjad hakkavad küsima, kaua see kõik veel kesta võib.
    Teiste eurooplaste rahulolematust võib veelgi suurendada fakt, et Kreeka jätkusuutlikku riigijuhtimisse usub vaid killuke kõigist asjatundjatest. Läinud nädalal Bloombergi uudisteagentuuri korraldatud küsitluses vastas 85% rahvusvahelistest investoritest, et Kreeka võlgade restruktureerimine on möödapääsmatu samm. Sama saatust ennustab enamik investoreid ka Portugalile ja Iirimaale.
    „Kõik need riigid muutuvad ühel hetkel maksejõuetuks,“ ütles Schröder Equities portfellihaldur Wilhelm Schröder Bloombergile. „Ma lihtsalt ei näe stsenaariumi, mille korral need riigid pääseksid enda võlamuredest.“
    Tegu pole lihtsalt rahulolematute tühikargajatega, vaid neid tendentse ilmestavad väga selgelt numbrid, kuhu ja kuidas raha on liikunud. Eelmisel nädalal tõusis näiteks kindlustamine Kreeka võla vastu 1371 baaspunktini, mis on kõigi aegade rekord ning samal päeval saavutas riigi kaheaastane võlakiri 25,6% tootluse, mis on samuti rekord.
    Tugeva hoobi nii Portugali kui Kreeka probleemidest on saanud ka euro, mis oli dollari vastu rallinud juba alates jaanuari algusest, tõustes viimase kahe aasta tipptasemele. Eilse keskpäevase seisuga oli euro odavnenud 1,4098 dollarini, näidates väga järsku kukkumist viimase kahe nädalaga.
    Esialgu pole selge, mis saab lühemas plaanis Kreekast või pikemas plaanis eurotsoonist. Kreeka võlgade restruktureerimine on möödapääsmatu samm, sest sedavõrd nõrk majandus ei suuda ilma laenurahata toime tulla ja vaadates investorite poolt nõutud tootlust kreeklaste võla omamiseks, siis on selge, et turul see riik raha laenata ei saa. Selge on ka see, et ülejäänud Euroopa ei jää igavesti kreeklastele odavalt raha laenama.
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Birjo Must
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
VKG töötaja ostis omanikelt metallifirma ära “Tean seda ettevõtet läbi ja lõhki”
Viru Keemia Grupi metallkonstruktsioone tootva Viru RMT omanikuks sai Indrek Metsatalu, kes firma omanikelt välja ostis.
Viru Keemia Grupi metallkonstruktsioone tootva Viru RMT omanikuks sai Indrek Metsatalu, kes firma omanikelt välja ostis.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.