Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kliendid hakkavad aluseid seadustama

Rivo Sarapik 17. mai 2011, 00:00

Kaks kuud tagasi kirjutas Äripäev, et praktiliselt kõik Eestis EUR-aluseid tootvad ja parandavad firmad tegelevad piraatlusega, sest ei oma selleks vajalikku litsentsi. Mis on kahe kuuga muutunud? Legaalselt aluseid käitlevate firmade arv jäi samaks - vabatahtliku kaupleja litsentsi peatas likvideerimisel Plapet ning hankis Pallets Market. Küll tunneb litsentsi hankimise vastu huvi viis ettevõtet, kuid enamus neist selle taotlemiseni Euroopa Alusteassotsiatsiooni EPAL andmeil ei jõua.

"Tuleb tunnistada, et vahepeal ei ole muutunud suurt midagi. Ettevõtted otsivad pigem õigustusi ja vabandusi piraataluste kasutamisele. Sealjuures tunnistamata, et selle kaudu on ka neist endist saanud salakauba edasimüüjad, juhul kui alus märgitakse eraldi reana arvele, või levitajad," kommenteeris litsenseeritud EUR-aluste parandaja Metrosystem OÜ müügijuht Villem Massur. ""Liiga kallis", "Legaalne maffia", "No nüüd leidsite küll, mille eest raha küsida", "Aga nad ju ütlesid, et nad ei paranda", "Mina ostan juba ringlusest tulnud aluseid, mis on kindlasti õiged" - on tüüpilised ostujuhtide vastused. Loeb ainult hind." Massuri hinnangul ulatus legaalselt toodetud aluste hulk mullu Leedus viiendiku ja Lätis kümnendikuni. Eestile sai nulliring.

Kliendid piraatide vastu. Alustekäitlemiseks vajalike litsentside jagamisega tegelev EPAL hakkab piraatide vastu võitlema ühisrindega. Selleks toimus ühendusel möödunud nädalal Riias suuremaid jaekette ja tootjaid ühendava ECRi ühine seminar, mille üks teema oli ka piraatkauba-alused.

"Seminaril leppisid ECRi liikmed kokku, et hakkavad aluste legaliseerimisega pihta enda laost. Usun, et see muudab olukorda ka Eestis," kommenteeris aluste litsenseerimise eest vastutava EPALi Baltimaade juht Janis Likso.

Ühenduse liikmete sekka kuuluvad siinsed suuremad jaeketid - näiteks Maxima, Rimi ja Prisma, ning suurtootjad - näiteks Valio Baltic ja Cido Grupp.

Riias toimunud seminar saab järje Eestis, Likso sõnul hakkab ta seda peagi ette valmistama. "Kui Balti riikide suuremad ettevõtted ikkagi lepivad kokku, et illegaalseid kaubaaluseid ei kasutata ja vastu ei võeta, peaks olukord vaikselt paremuse poole keerama," lisas Massur.

Eeskirjad aasta lõpuks. Lisaks klientide teadlikkuse tõstmisele konverentsivormina töötab Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon välja puitpakendiringluse üldtingimusi, mis aasta lõpus kasutusse jõuavad. ELEA teatel on töörühm jõudnud niikaugele, et puidust kaubaaluste ringlussüsteemi tegevuseeskirjad, mida võib nimetada ka puittaararingluse headeks tavadeks, on suures osas valmis ja töö käib veel lisade väljatöötamisega - tegevusskeemide ja aluste kõlblikkusemääratluse juhendi loomisega.

Tegemist saab olema vabatahtlikult järgitavate üldiste tingimustega, mida võib kasutada kõikide taara liikide puhul, kuid esialgu on fookuses puidust kaubaalused. "Kaugemas perspektiivis näeme nimetatud üldtingimuste kasutamist ka plastikust taara ja muu taaraliikide puhul, kuid praeguseks ei ole kokkuostjad veel nii kaugele jõudnud," selgitas ühingu juhatuse esimees Karli Lambot.

Üldtingimuste keskne mõte saab olema, et kaubaalusel on väärtus ja omanik igal ajahetkel. Reeglid annavad võimalused, kaubaaluste kohta arvestust peetakse ning arveldatakse ning sellest saavad juhinduda ostja, müüja ning logistikafirma, kes koostöölepingut sõlmides enda jaoks sobiva arveldusvõimaluse välja valivad.

Praegu uurivad EPALilt maad aluste käitlemiseks vajaliku litsentsi saamiseks viis ettevõtet.

"Taotlusi litsentsiks veel ei ole. Ettevõtted peavad hindama selle rahalist poolt - tootmise ja materjalikulu, tööjõud ja turunõudlus," selgitas EPALi esindaja Baltimaades Janis Likso. "Minu kogemusel ainult 5-10 protsenti huvilistest lõpuks taotleb litsentsi."

Eestis omab nõutud luba praegu kolm ettevõtet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing