Leedu peaminister LNGst ja tuumajaamast

Laupäeval kohtusid kolme Balti riigi peaministrid ühisel lõunasöögil.

Intervjuu

Meil oli kolmekesi kena lõunasöök, kus me arutasime seda asja. Ehk hakkame jõudma ühisele seisukohale lähemale.

Leedu on alternatiivse gaasi turuletoomisega jõudnud kolmest riigist kõige kaugemale. Oleme edasi jõudnud ja Gazpromi poolt selle eest karistatud. Gazprom ähvardas läinud aastal, et nad karistavad meid rahvusvahelises arbitraažikohtus, kui me jätkame ELi direktiivi järgi gaasi transpordisüsteemi lahutamist tootmisest. Siis tõsteti meile gaasi hinda 15%.

Karistamine lõpeb, kui alternatiivid on reaalsus. Meile on oluline kalender. Pikad jutud sellest, millal me ehitame suure regionaalse terminali, pole meie probleemide jaoks lahendus.

Kavatseme ehitada väikese terminali Klaipedasse. See oleks ujuvterminal, laev, mis on palju odavam. 2014 on viimane kuupäev, millal see terminal peaks paigas olema. Terminal saab aga töötada vaid siis, kui gaasiturg on avatud, tagatud juurdepääs torustikule, mis praegu kuulub Leedu gaasifirmale, mille omanik on Gazprom.

Arutasime ka, et see ei takista, et ühe suure terminali asemel oleks taolisi terminale rohkem, ka Eesti ja Läti sadamates.

Me pole suure terminali vastu, leppisime kokku, et iga riik teeb tasuvusuuringu. Siis vaatame, millist regionaalset infrastruktuuri on vaja. Oluline on, et me ei vaata vaid terminali, vaid ka seda, kuidas luua reaalset toimivat ühtset gaasiturgu. Kas on vaja täiendavaid ühendusi, uusi ladustamisvõimalusi jne.

Meil on uuring tehtud ja gaasivõrgu lahutamiseks selged plaanid. Võitlesime oma suure võitluse Gazpromiga ja saime omale Euroopa Liidu toetuse. Mul on hea meel, et ka Eesti on öelnud, et kavatseb gaasivõrgu lahutada.

Läti saab valmis juunis, Eesti oktoobris. Eesti vaatab, kuidas lülitada plaanidesse ka Soomet.

Ma ei ole suur Soome ekspert, kuid nagu ma peaminister Ansipist aru saan, on see võimalik.

Meie kogemus on selline, mis tõi ehk kõigile kasu. Läinud aastal oli Gazpromi vastuseis võrgu lahutamisele väga tugev. Kutsusime siis kõnelustele ka Euroopa Komisoni, mis tegi väga head tööd. Viimase kohtumise ajal Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso ja Venemaa peaministri Vladimir Putini vahel Brüsselis suutis Barroso Putinile selgeks teha, et direktiivis sätestatud võrkude lahutamise nõudest ei saa Euroopas üle ega ümber. Et Gazprom peab aru saama, et ka sellistel turgudel, kus nad on traditsiooniliselt olnud monopoolses olukorras nagu Balti riigid, tuleb edaspidi tegutseda konkurentsi tingimustes.

Teiseks  pöördus Leedu valitsus ELi konkurentsiameti poole. Kui Gazprom teatas, et tõstab Leedu jaoks gaasi hinda 15%, pöördusime kohe konkurentsiameti poole, kuna selline praktika on vastuolus ELi seadustega. Kaebus võeti vastu. Gazprom teab väga hästi, et see amet Brüsselis on väga mõjukas ja tõhus suurte firmade karistamisel nagu Microsoft või Intel. Näeme, et Gazprom on oma vastuseisu pehmendanud.

Meie nõu on, et kaasake kõnelustes Gazpromiga oma poolel Euroopa Komisjon.

Seda on vaja enne terminali töölehakkamist. Nii on 2014 meie jaoks viimane tärmin.

Komisjon oli järelandmatu ja tugev gaasivõrgu tootmisest lahku löömise strateegia kaitsmisel Gazpromi katsete vastu selle jõustamine peatada. Meist sai omamoodi katsejänes. Ilma Komisjoni tugeva toetuseta oleks Gazpromile vastu seismine olnud väga raske.

Ma ei ütleks, et nad huvi kaotasid. Korea firma lahkumine tuli meie üllatusena. Selle kohta on hulk spekulatsioone – korealased ise tõid põhjuseks tehnoloogiaprobleemid. Samas on hulk juhuslikke (?) kokkusattumisi – nädal enne üllatuslikku tagasitõmbumist allkirjastas Korea valitsus suure lepingu Venemaa presidendiga, mis andis Korea energiafirmadele võimalused suurte energiaprojektide arendamiseks Kaug-Idas. Siis toimus Põhja- ja Lõuna-Korea piiril tulistamine. Ma ei tea, mis tegelik põhjus oli.

Praegu peame edukaid läbirääkimisi teiste strateegiliste investoritega. Hoiame seda veel salajas, kuid olen optimistlik, et varsti saame edust teatada.

Muidugi – kaks Vene projekti Kalingradis ja Valgevenes alustati selleks, et meie projektile kaikaid kodaratesse loopida. Ma ei tea, kas nad mõlemad ka edukalt välja arendatakse. Valgevenes on praegu suured majanduslikud ja finantsprobleemid, Kalingradis pole selgust, kus on turg sellele elektrile, mida nad tootma hakkavad. Kui ma läinud aastal seda Putinilt küsisin, siis ma vastust ei saanud. Putin vahetas teemat. Meie vastus on lihtne – meie eduka plaani elluviimine võib nende plaane muuta.

Elektritootmine algaks 2020 aastast. Ehitust alustaks 2013-2014. Enne seda peavad kõik ettevalmistused olema tehtud.

Regionaalne koostöö Balti riikides ühtse elektrituru loomisel liigub jõudsalt edasi. Meil on turg, nüüd on vaja uusi tootmisvõimsusi. Tuumajaam oleks hea ja efektiivne. Eriti kui Leedus on olemas ka juba traditsiooniline asukoht ja kompetents.

Nad on ka praegu kaasatud. Ja Poola. Ettevõtete tasandil on väga hea koostöö.

Miks ei, kuid Visaginase jaamal on selged eelised. Kui ehitada sinna, kus infrastruktuur on juba olemas, säästad hinnast 30%. Mullu Varssavis ütles Ansip, et Eesti toetab Visaginase projekti ka siis, kui Eesti peaks otsustama omale samuti tuumajaam ehitada.

Ühenduste rajamine edeneb. Estlink 2 liigub edasi. Leedu-Rootsi ühendus liigub edasi, peaks valmima 2015. aastaks. Leedu-Poola liigub edasi. Praegu käivad läbirääkimised maaomanikega. See võtab aega, kuid asjad edenevad. Arutasime ka vajadust lisaühenduse rajamiseks Läti ja Eesti vahele.

Gaasiturul on sama – meil on vaja avatud gaasiturgu, ühendusi nii põhja kui Poola suunas. Kõigis Balti riikides tuleb lõpule viia gaasivõrgu lahutamine tootmisest.

Vajame kas üht terminali või 2-3. Lõpus näete, et LNG infrastruktuur läheb järjest odavamaks. Igas sadamas võib olla mitte väga suur seade ühe suure terminali asemel ja see pole halb.

Kes teab. Kui Euroopa Liidul on raha, küll me leiame mooduse selle kasutamiseks.

Jah, sellised kohad nagu Visaginas, kus pole tsunami ega maavärina ohtu, on investoritele veelgi atraktiivsemad. Jah, me tunneme huvi kasvu.

• Mis on Leedu seisukoht Rail Baltica osas? Me otsustasime, et on aeg reaalse ehitusega alustada. Alustame selle vähem ambitsioonika versiooniga, mis näeb ette olemasoleva raudtee kohendamist. Plaan on ehitada 2012-2013 aastatel lõik Poola piirilt Kaunaseni koos suure logistikakeskusega.

Jah, praegune plaan ei tähenda murrangulist muutust. Kuid tuleb vaadata majanduslikku tasuvust. Praegu on näha, et kaubatranspordi vastu huvi kasvab. Kuid kui suur on vajadus Tallinnast rongiga Berliini sõita? Küsimus on selles, kas ambitsioonikamale projektile on ka ärilist alust?