Riigieelarvesse laekus nelja kuuga 34,5 protsenti planeeritud tuludest

2011. aasta kolme kuu valitsussektori eelarvepositsioon oli riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel puudujäägis 0,4 protsendiga SKPst, teatas rahandusministeerium.

Eelarve on aasta esimese nelja kuuga täitunud plaanipäraselt. Aprilli lõpuks kogunes tulusid peamiselt tänu heitmekvootide müügitulu laekumisele 20 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude 14,7protsendilist kasvu võrreldes aastatagusega mõjutas põhiliselt heitmekvootide vahendite väljamaksed ning vähesel määral ka eraldised sotsiaalkuludeks.

Tulusid laekus aprilli lõpuks eelarvesse 1,97 miljardit eurot, millest 1,29 miljardit eurot moodustasid maksutulud ja 676 miljonit eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 30,4 protsenti ning mittemaksulised tulud 46,5 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on nelja kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 582,2 miljonit ning käibemaksu 412,3 miljonit eurot.

Aprillis lisandus eelarvesse tulusid kokku 446,4 miljonit eurot ehk 7,8 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 340,4 miljonit ja mittemaksulisi tulusid 105,9 miljonit eurot.

Kulusid tehti nelja kuuga 2 miljardi euro ulatuses ehk 32,7 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 815,9 miljonit eurot. Aprillis tehti väljamakseid 489,6 miljoni euro ulatuses, mis on 7,9 protsenti aastaks planeeritud kuludest.

Investeeringuteks suunati nelja kuuga 310,1 miljonit eurot, sellest 55,5 miljonit eurot maksti välja aprillis. Selle aasta esimese nelja kuu investeeringute väljamaksed olid oluliselt suuremad kui eelnevatel aastatel, kuna keskkonnaministeerium kandis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning rahandusministeeriumile üle ligi 161 miljonit eurot saastekvoodi müügist laekunud tulusid.

Riigi tegevuskuludeks kasutati nelja kuuga 312,1 miljonit eurot ehk 31 protsenti aastaks planeeritust, millest aprillis maksti välja 88 miljonit eurot. Selle aasta nelja kuu tegevuskulud on kasvanud 0,9 protsenti ehk 2,8 miljonit eurot võrreldes möödunud aastaga. Aasta alguse tegevuskulude mõningane kasv võrreldes 2010. aastaga oli plaanipärane ning oli muuhulgas seotud märtsis toimunud riigikogu valimiste korraldamisega.

Välistoetusi on koos ettemaksetega tänavu välja makstud 21,6 protsenti aastaks planeeritust ehk 209 miljonit eurot. Struktuuritoetused moodustasid sellest 134 miljonit eurot, mis on 18,2 protsenti planeeritust.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga ligi 1 miljard eurot, mis on 10,6 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta lõpus. Kuigi klientide poolt hoitavate vahendite maht on kasvanud, siis on nelja kuuga vähenenud likviidsusreserv. Aprillis kahanesid finantsvarad kokku 60 miljoni euro võrra.

Esimese kvartaliga on kogu valitsussektor olnud puudujäägis 61,5 miljoni euroga (0,39 protsenti SKPst), mis on 210 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (2010. aastal oli defitsiit 271 miljonit eurot ehk 1,87 protsenti SKPst). Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga võrreldes on esimese kolme kuu järgne puudujääk ootuspärane.