Rootsi sõjatehnika tootja loob säästulennukit

Väheste firmade uksel küsitakse ajakirjanikult ID-kaarti, pannakse selle andmed kirja ning nõutakse lisaks allkirja, et külaline keelatud kohas pilti ei tee. Just selline protseduur ootab mind ees Rootsis Linköpingis asuvasse Saabi sõjatehasesse sisenemisel.

Sõjatehnika tootja jälgib hoolsalt, kuhu võõra pilk võib langeda, ja seepärast pole lootagi, et külaline ka tehase tootmisruumidesse viidaks. Selle asemel näeb vaid koosolekusaali seinalt PowerPointi esitlust ja saab kohvinurgas katsuda uue konstruktsiooniga lennukitiiba. Nimelt on Saab üks neist firmadest, mis on liitunud ELi finantseeritava seitsmeaastase programmiga, mis üritab välja töötada senisest ökonoomsemaid lennukeid. Projektis osalejad on välja arvutanud, et hinnatundlikus lennunduses aitaksid uued lahendused säästa kuni 25% kütusekulust.

Õhuvool üle lennukitiiva veel sujuvamaks. Saabi ülesanne on konstrueerida lennukitiib, mille õhutakistus oleks senisest tublisti väiksem. "Praegused tiivad on tegelikult tehnika viimane sõna. Need on nii head, kui see praegu võimalik on," ütles Saabi projektijuht Thomas Hellström. "Kuid sellegipoolest on nende pinnal ebatasasusi, mis häirivad õhuvoolu üle tiiva. See lisab õhutakistust ja suurendab kütusekulu."

Saabi loodav lennukitiib peab olema senisest kergem ning laminaarsem. See tähendab, et õhuosakesed liiguksid tiiva pinnal võimalikult ühes suunas ja seeläbi oleks õhutakistus väiksem. Kavandatud 25% kütusesäästust annaks uut tüüpi tiib 5-10%.

Hellström nendib, et kuna lennufirmad on nii lennukite ostmisel kui ka liinide käigushoidmisel väga hinnatundlikud, ei tohi uut tüüpi tiib senisest kuigi palju kallim olla.

Praeguse aja rahanappust tunnetab Saab selgelt. "Kliendid lükkavad otsustamist nii palju edasi kui võimalik. Kuid samas ei ole ühtki tellimust tühistatud," kinnitas Saabi Linköpingi haru juht Pontus Kallen. Saabi käive on kaks viimast aastat olnud samal tasemel, kuid ees ootab arvatavasti kerge langus. Kallen põhjendab seda 2009. aastal kokku kuivanud tellimuste portfelliga.

Kuigi enamik Saabi sõjatehnikat müüakse ekspordiks, on firma samas Rootsi õhujõudude üks suuremaid varustajaid ja Rootsi nende olulisim klient. "Loodame, et Rootsi õhujõud eelistavad Saabi kvaliteetse toodangu pärast, kuid kaitsejõudude hangetes on mõningate strateegiliste toodete puhul ka osalemise eeltingimuseks see, et kaup oleks kodumaine," ütles Kallen.

Enamikul juhtudel pole aga tema sõnul määrav kauba päritolu, vaid hind ja kvaliteet. Seega püüab Saab konkurentsitihedal turul hoida hinna all ja kvaliteedi kõrgel.

Paljud riigid kasutavad praegu Afganistani sõjas Saabi mitmesugust toodangut, rääkis Saabi Linköpingi haru juht Pontus Kallen. Kasutusel on tehnika tankitõrjerelvadest raketi- ja mürsuradariteni Arthur ja Giraffe AMB. Peagi tarnitakse Rootsi sõjaväele ka väikseid mehitamata luurelennukeid.

Saabi üks olulisem toode on hävituslennuk Gripen, mida Rootsi õhujõududel on üle 200. Lisaks tarnitakse neid näiteks Lõuna-Aafrikasse ja Taisse. Hävitajat arendatakse Rootsi lennuväe tellimusel pidevalt ning lisaks on Saabil käsil mitu Gripeni ekspordikampaaniat, millest loodetakse palju.