Euroala vahetab kriisistrateegias käiku

Sirje Rank 18. mai 2011, 00:00

Esmaspäeval tunnistas euroala riike ühendava eurogrupi juht Jean-Claude Juncker esimest korda, et Kreeka võlad tuleb võib-olla "reprofileerida".

Mida Juncker täpselt mõelda võis, ei osanud rahandusminister Jürgen Ligi järgmisel hommikul kohe selgitada, kuid märkis, et enim oli ööni väldanud arutelul räägitud Kreeka võlgade maksetähtaja pikendamisest.

"See võib tähendada mida iganes - vastu tahtmist restruktureerimist, laenu põhiosa vähendamist, tähtaegade pikendamist või intressimäärade muutmist," ütles Ligi. "Põhiline, millega öösel lõpetati, oli, et Kreeka esitab viivitamatult uued ettepanekud, et defitsiidi vähendamise programm uuesti rajale tagasi saada," ütles Ligi.

Surve Kreekale kasvab. Ka Jean-Claude Juncker andis mõista, et "reprofileerimine" üksi pole lahendus. "Esmalt abinõud, abinõud, abinõud ja siis võib-olla reprofileerimine," ütles ta.

Ajaleht Wall Street Journal selgitas mõistet kui Euroopa Liidu eelistatud väljendit olukorra jaoks, kus võlausaldajaid kutsutakse üles oma võlakirju vabatahtlikult pikema maksetähtajaga võlakirjade vastu vahetama, mis on suhteliselt leebe restruktureerimise vorm.

"Olen kategooriliselt vastu Kreeka võlgade ulatuslikule restruktureerimisele," kordas Juncker.

Danske Banki vanemökonomist Lars Christensen ütles Junckeri sõnavalikut kommenteerides, et see on vaid järjekordne märk sellest, kui raske on Euroopa Liidu poliitikutel tunnistada, et üks euroala riik on muutunud maksejõuetuks.

"Nad nimetavad seda reprofileerimiseks. See on sama hea kui arst ütleks surnu kohta, et patsient ei ole elus," ütles Christensen.

Ligi möönis, et eurogrupi ministrid ei ole Kreekaga rahul - Iirimaa ja Portugaliga võrreldes on Kreeka oma abiprogrammi elluviimisega selgelt maha jäänud, kuna ühiskonnas on toetus neile meetmetele kõige nõrgem ja poliitikute seas kohustuste eitamist kõige enam. Oodatust kehvem on nii majanduse seis kui ka maksulaekumised.

"On selge, et Kreeka 2012. aastal laenuturule tagasi ei pääse," ütles Ligi.

Turg peab Kreekat maksejõuetuks . Siiani on Euroopa Liidu liidrid kiivalt kinni hoidnud lubadusest, et enne 2013. aastat emiteeritud euroala riikide võlakirju ei restruktureerita. Nüüd on esimesed märgid, et eurogrupp võib olla oma strateegiat muutmas.

"Kreeka võlakirjade maksetähtaja pikendamine ei ole investorite jaoks teab kui atraktiivne, kuid see on tõenäoliselt koos täiendava abipaketiga, mis ma arvan, et tuleb, parem kui muud alternatiivid," ütles agentuurile Bloomberg Saxo Banki konsultant Nick Beecroft.

Danske Banki arvates pole Kreekal võlgade restruktureerimisest pääsu. "Turg on selle juba ammu ära tabanud. See ei üllataks kedagi, kui Euroopa Liit homme teataks, et Kreeka on maksejõuetu ja võlad restruktureeritakse. See oleks maailmas kõige enam ette teada olnud sündmus," ütles Lars Christensen.

Selle baasil hindab Christensen, et võimalik negatiivne mõju turgudele ei oleks niisama laastav kui USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist vallandunud šokilained.

Euroopa Keskpank ja Euroopa poliitikud on pigem teist meelt.

"Kui Kreeka võlad restruktureeritakse, satuks riigi pangandussüsteem piisava kapitali kindlustamisega tohututesse raskustesse. Pankadel poleks mingit juurdepääsu rahakanalitele ning kriis leviks edasi teistesse riikidesse," hoiatas Euroopa Keskpanga juhatuse liige Lorenzo Bini Smaghi.

"See tähendaks ikka tugevat doominot Euroopas ja Kreeka panganduse katastroofi - seda sõna kasutavad kreeklased ise," arvas ka Jürgen Ligi. "Ja see ei tähenda niivõrd pankurite katastroofi, kuivõrd puudutaks hoiustajaid, investoreid, pensionifonde. Kõik on seotud. Prantslased on seotud, sakslased on seotud, kogu Euroopa on seotud," ütles Ligi. "Seda ei taheta küll mingi hinna eest."

ELi rahandusministrid kiitsid heaks Portugali abipaketi mahus 78 miljardit eurot, millest kolmandiku rahastab IMF.

Kui suureks kujuneb Eesti osa, ei saanud rahandusminister Jürgen Ligi eile veel öelda.

"Ma ei taha ühtegi numbrit orbiidile saata," ütles Ligi, põhjendades, et see number on praegu alles pidevas muutumises.

Seda mõjutavad nii aeg, millal Eesti euroala ajutise kriisimehhanismiga EFSF liitub, kui ka asjaolu, et abipaketti vajanud riikide arvel teiste riikide panus kasvab.

Kuna esmaspäeval jäi eurogrupi kohtumisel EFSFi uuem versioon kinnitamata, lükkub ilmselt edasi ka Eesti liitumine.

"Sellega nihkuvad ka parlamentaarsed protseduurid," ütles Ligi.

Ligi sõnul võib Portugali abipaketti nimetada ambitsioonikaks ning poliitilist konsensust näib riigis enam olevat kui Kreekas.

"Seal on pensionid, erastamine, tööturu paindlikkus, kasvusõbralikud struktuurireformid, mida meie oleme ära teinud, aga mida on Lõuna-Euroopa kohta lust lugeda," ütles Ligi. "Kui nad liiguksid selle plaani järgi ning neil õnnestuks majandus liikuma saada, siis ma Portugali pärast väga murelik ei oleks. Kreeka suhtes olen rohkem."

Esimest abilaenu väljamakset vajab Portugal juunis.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 17:12
Otsi:

Ava täpsem otsing