Rasked töötingimused nõuavad sagedast õlivahetust

Anna Murashina 18. mai 2011, 00:00

Rasketehnika mootorite õlivahetusintervalli märgib tootja reeglina kilomeetrites. Rasketes kasutustingimustes tuleb aga kilomeetrid kõrvale jätta ja vahetada õli kord poolaastas või aastas.

Tehes õlivahetuse otsuseid, peab rasketehnika omanik juhinduma tingimustest, millistes masin töötab.

Kütuse halb kvaliteet. Kütus ei põle kunagi lõpuni. Kütuse põlemisel tekivad mootoris tuhk, tahm, vaigud, väävel - kõik need settivad mootori sisepindadele, tekitades nõge ja muid setteid. Mida madalama kvaliteediga on õli, seda rohkem tekib mootoris setteid ja soovimatuid põlemisprodukte ning seda kiiremini lõpeb ka mootoriõli ressurss. Õliettevõtetel on teada juhtumid, kus kütuse halva kvaliteedi tõttu (mille põhjuseks oli suur väävlisisaldus) tuli mõnes riigis muuta õlivahetusintervallid mitu korda lühemaks.

Režiim stop and go. Sagedaste lühidistantsiliste sõitude korral ei jõua mootor, ning järelikult ka mootoriõli, töötemperatuurini soojeneda. Selle tagajärjel töötavad kütuse põlemisprodukte neutraliseerivad manused aeglasemalt. Mootoris tekivad madalatemperatuurilised setted, mis ummistavad õlifiltrit ja halvendavad õli ringlust. Stop and go režiimil töötamine moodustab ka kondensaati, mille tõttu õli vananeb enneaegselt.

Tolm ja sool. Isegi uus õhufilter ei püüa kõiki tolmuosakesi, väike kogus satub ikka mootorisse. Sagedased on ka juhtumid, kus mootorisse satub puhastamata õhk. See võib toimuda näiteks filtri kehva kvaliteedi tõttu või hoopiski mitte filtri kaudu, vaid pragunenud õhuvooliku või tihendi kaudu. Mootori kasutamisel tolmustes tingimustes võivad tolmuosakesed tekitada detailide kulumist ja halvendada õli kulumisvastaseid omadusi.

Ümbritseva keskkonna äärmuslikult kõrged temperatuurid. Tehnika kasutamisel palava ilmaga hakkab mootorit mõjutama kõrge temperatuur. Tulemusena õli soojeneb ja õlikiht muutub õhemaks. Selle tagajärjel kasvab hõõrdetegur ning õlikiht hõõrdekehade pinnal võib rebeneda.

Ümbritseva keskkonna kõrge temperatuur kiirendab samas mootoris ka oksüdeerumisprotsesse, mis mõjutab mootoriõli ressursi kulu.

Ümbritseva keskkonna äärmuslikult madalad temperatuurid. Tihtipeale ebaõnnestub külmaga mootori käivitamine. Mootor küll ei käivitu, kuid kütus jõuab siiski juba karterisse ja settib seal, mille tulemusena mootoriõli vedeldub. Hiljem küll kütus põleb ära ja aurustub, kuid mootoriõli on juba rikutud ning enda omadusi enam ei taasta.

Talvel tekitab ka mootori soojendamine enne sõidu alustamist ohu, mille peale me tavaliselt ei mõtle. Pikaajalised seisakud tühikäigul mõjuvad mootoriõlile negatiivselt. Mootor töötab, aga sõiduki kilometraaž ei tiksu, kuid õli vahetatakse ju vastavalt läbisõidetud kilomeetritele.

Raskeveoste vedu, ekspluatatsioon mägismaastikus. Mida rohkem on mootor koormatud, seda kiiremini lõpeb õli ressurss. Sõiduki kasutamine mägismaastiku tingimustes, kus on sagedased tõusud ja nõlvakud, mõjub väga kurnavalt mootoriõli ressursile.

Õlist võib sõltuda masinate tööjõudlus. Addinolil on näide, kus sadama konteinerterminalis vahetati määrdeaineid ning suudeti sellega terminal taas tõrgeteta tööle panna ning hoida kokku hoolduskulusid.

Vale määrdeaine pärssis konteinertõstukite töövõimet. Tavaliselt liigutavad kärutõstukid raskeid konteinereid mängleva kergusega. Musta mere äärses Odessa Iljitševski kaubasadama konteinerterminalis esines aga korduvalt probleeme. Juhtrööbaste hõõrdepindu määriti grafiiti sisaldava määrdega, mis polnud aga suurtele mehaanilistele koormustele piisavalt vastupidav. Tehnohoolduspersonal üritas probleemi lahendada järjest suurema määrdekogusega. Tulemuseks oli aga ülemäärimine, mis põhjustas uue probleemi - juhtrööbaste ebaühtlase töö.

Probleemist saadi jagu alles pärast uue määrdeaine kasutusele võtmist. Pinnad puhastati põhjalikult ning sinna kanti peale alumiiniumkompleksseebi ja grafiidiga määre, mis sisaldab tõhusaid sööbimisvastaseid aineid. Uuel määrdel oli hea nakkuvus ja koormustaluvus. Juhtrööpad vajavad nüüd vaid murdosa varem kasutatud määrdekogusest.

Uuele määrdeainele üleminek mõjus soodsalt ka tühjade konteinerite tõstukitele. Varem määriti neid grafiiti sisaldava tootega. See aga põhjustas pinnakahjustusi ning lisaks ei töötanud spreederite teleskoopraamid enam sünkroonselt. Kasutusele võetud uus määrdeaine on toodetud modifitseeritud polütetrafluoroetüleeni mikropulbri, adhesiivsust tõstvate lisandite ja lahusti baasil. Pärast kuivamist moodustab ta ülimalt väikse hõõrdeteguriga ja seega heade liugeomadustega ning lahustavate ja kleepumisvastaste omadustega kile, mis jätab pinna siledaks ning määrde- ja õlivabaks. Kuiv ja õlivaba määrdekile ei seo endaga mustust. Aerosooli peab kasutama ainult üks kord kuus.

Mootoriõli vahetus kaks korda harvemaks. Ka mootoriõlide puhul tasub jälgida nende omadusi. Paremate omadustega õli kasutades võib saavutada olulise kokkuhoiu hooldustöödes. Sadama terminalivedukites kasutusel olnud mootoriõli vajas vahetamist iga 300 töötunni järel. Uue mootoriõliga on nüüd vähemalt 850töötunnised õlivahetusvälbad. Lisaks diiselmootoritele vahetati ära käigukastide õlimark ning käigukastide õlivahetusvälp pikenes 1000 töötunnilt 1600 töötunnile. Konteinerterminali kuludes kajastub see kõik märgatava kokkuhoiuna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing