Aktsionärid pole kuluplaane teinud

Õigemini ei saanud ta dividendi, vaid sellega sarnast tulu, mis tekkis aktsiakapitali vähendamisel kroonidest eurodesse paneku ajal. Nimelt otsustasid Silvano ja Olympic aktsiakapitali ümberarvestamisel eurodesse aktsiate nimiväärtust vähendada.

Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla ainult naeris küsimuse peale, kuhu ta dividendidest saadava raha plaanib panna. "Ma pole ise kokku liitnud, te olete väga varmad arvutama. Eks mingid investeeringud kinnisvarasse võib-olla, ega seda nii palju pole, et midagi väga ära teeks," ütles ta.

Harju Elektri kohta märkis Palla, et nad on stabiilselt dividende maksnud. "See on normaalne, kui aktsionärid igal aastal midagi saavad. Meil on ilus põhimõte, kolmandik dividendiks, kolmandik investeeringuks ja kolmandik käibevahendite jaoks, tavaliselt käive kasvab aastast aastasse," ütles ta. Kui pole kavas uusi investeeringuid, siis tema hinnangul on nii normaalne läheneda.

Selge poliitika tooks investoreid juurde. Premia Foodsi juht Kuldar Leis pole samuti raha kulutamise mõtetega veel mänginud. "Esialgu ei kuluta dividendiraha millelegi. Ma spetsiaalselt pole dividendiraha ootamas, et pean selle kuhugi nüüd panema," märkis ta.

Leisi sõnul on Premia paika pannud, et maksab kuni 30% kasumist dividendideks. (Leis ise võtab tänavu 13 022 eurot dividende - toim.) "Kui pole mingeid muid suuri plaane, siis selle järgi tahaks ka maksta," lausus ta.

Leisi arvates on hea, kui ettevõtted saaksid välja öelda, et neil on strateegia maksta nii- või naapalju dividende. "Kui börsifirmadest ütleksid paljud välja, milline nende dividendiootus või maksmise strateegia on, siis see tilgutaks ka rohkem investoreid," arvas Leis.

Investeerimispankur Joakim Helenius dividendipoliitika puudumist kuidagi kummaliseks ei pea. "Eesti on just väljumas suurest majanduskriisist ja Eesti ettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi valdavalt väga väikesed. Mõlemad põhjused raskendavad pikaajaliste dividendiprognooside tegemist," põhjendas ta. "Kui majanduskeskkond paraneb, Eesti ettevõtted kasvavad ja nende kasumlikkus muutub paremini ennustatavaks, näeme ka pikemaajalist etteteatamist."

Tubli kasum on parem kui selge poliitika. Heleniusega sama meelt on ka Äripäeva analüütik Romet Kreek. "Kirjapandud dividendipoliitka on tore asi küll, kuid eelkõige peavad ettevõtted teenima kasumit, et oleks, mida jaotada, ja genereerima positiivset rahavoogu, millest dividende maksta," ütles ta. Alternatiiviks on tema sõnul aktsiate tagasiostuprogramm - eriti, kui tulemused on kõikuvad. Ka on alternatiiviks aktsiakapitali vähendamine, millise võimaluse tõid esile eurole üleminekust tingitud seadusemuudatused. "Eriti kena oleks, kui Eesti börsiettevõtted muutuksid kasumlikeks - siis oleks rohkem põhjust rääkida dividendipoliitikast. Pigem on Eesti ettevõtete võlakoormus üsna suur, selle vähendamine võiks ettevõtteid tugevdada," lisas ta.

Tallinna börsi juht Andrus Alber on põhimõtteliselt avaliku info pooldaja. "Mida selgemalt ettevõtted oma investoritele infot jagavad, seda rohkem börs seda tervitab. Olgu see dividendipoliitika kohta või majandustulemuste prognoos," ütles Alber. "Aga ettevõte peab seda ise hindama. Minu teada pole ühelgi maailma börsil rangelt reglementeeritud see, mis vormis peab ettevõte dividendipoliitikat avalikustama," lisas ta.

Kui välisturgudel on ettevõtete dividendipoliitika karmilt paigas ning sa võid praktiliselt aastakasumi või kasumiprognoosi pealt välja öelda, kui palju üks või teine börsifirma dividende maksab, siis Eestis on see traditsioon alles välja kujunemas.

Samas liiguvad asjad ka Tallinna börsil paremuse suunas. Arvestamata ASi Tallinna Vesi eelmise aasta erakorralist dividendimakset (mille taga võisid olla ühe veefirma omaniku likviidsusraskused), on ettevõte maksnud igal aastal praktiliselt 100% aastakasumist välja ka dividendideks.

Kogu kasum jaotati investorite vahel praktiliselt välja ka börsilt lahkunud Eesti Telekomi puhul. Ka Norma aktsia pidevalt ühesuurused dividendimaksed jõudsid muutuda juba traditsiooniks ja etteaimatavaks.

Praegustest börsifirmadest võib täheldada korrektset dividendipoliitikat veel Harju Elektri, Premia Foodsi ja mõningal määral ka Merko Ehituse puhul.

Pikaajaliselt investeerides on ettevõtte puhul dividendipoliitika äärmisel oluline, lühiajaliselt ei ole see oluline. Pikaajaliselt on dividend ainuke põhjus, miks üldse omada aktsiat. Kui dividendi poleks, siis poleks üldse mõtet aktsiat omada. Samal ajal lühiajaliselt paaril-kolmel-neljal aastal on normaalne, et ei maksta dividende.

Eesti ja Rootsi dividendipoliitikas on suur erinevus, aga ma ei ütleks, et üks on parem ja teine halvem. Rootsis on dividendipoliitika, millest hoitakse kõvasti kinni, aga Eestis on rohkem oportunistlik mõtlemine, et põhiomanik tavaliselt võtab päris iseseisvalt igal aastal otsuseid vastu. Ma ei ütleks, et see alati halvem on. Nii kaua, kuni põhiomanik on väikeaktsionärisõbraliku käitumisega ja põhimõtteliselt käitub nii, nagu ettevõte kuulub kõigile aktsionäridele, siis ma ei ütleks, et alati on parem teha range dividendipoliitika.

Ma arvan, et see on hea, kui ettevõtted suhtlevad ja kirjutavad oma aastaaruannetesse, kuidas nad suhtuvad dividendidesse ja milline nende seisukoht on. Ning juhul, kui ei maksta dividende, siis on aktsionäril teada, miks ja kuidas edasi. See suhtlemine aktsionäriga võiks vahel olla parem. Väikeaktsionärid saaksid teada, kuidas suuraktsionärid mõtlevad. Et väikeaktsionärid ei peaks tegelema selle väljaselgitamisega, vaid nad teavad, mida oodata.

Autor: Kaisa Tahlfeld