Eesti majandus väheefektiivne

Finantsturgude taastumine on toonud USA tagasi tippu, jagama esimest kohta Hongkongiga. Kolmandal kohal on napilt Singapur. Neljandale kohale on tõusnud Rootsi, näidates Põhjamaade konkurentsimudeli eeliseid. Saksamaa on tõusnud kuue koha võrra, kümnendaks tänu ekspordibuumile ja paindlikumaks muudetud tööturule.

Kokku on tabelis esindatud 59 riiki. Eesti suhteliselt madala koha määravad sellised faktorid nagu majanduse vähene efektiivsus ja nõrk infrastruktuur.

"Konkurentsimaailm on muutumas üha riigikesksemaks," ütles kommentaariks IMD World Competitiveness Centeri direktor Stephane Garell.

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul peitub Eesti konkurentsivõime probleem haridussüsteemis, mis ei paku sobivat tööjõudu ettevõtetele ja see on pikas perspektiivis hukutav.

"Gümnaasiumid väljastavad kirjaoskamatuid ja matemaatikat pelgavaid Facebooki tegelasi, kelle edasiõppimise eelistused on soome-ugri keeleteadus või semiootika Tartu Ülikoolis. Insenerierialad ja IT on ilmselgelt ebapopulaarsed," märkis Arrak.

Kuigi konkurentsivõime edetabel kiitis Eesti valitsuse efektiivsust, tuleks seda Arraku sõnul tõsta. "Eesti peaks pürgima väiksema avaliku sektori töötajaskonnaga riigiks," lisas ta.

"Muudatused, millest Eestis peale hakata, võiks olla haldusreform ja infrastruktuuri tagamine väljaspool suuri linnu. Siis lakkaks maakondade tühjaks jooksmine," märkis Arrak.

Turvafirma Pristis suuromaniku Indrek Sepa sõnul võib kriitika Eesti ettevõtluse vähese efektiivsuse üle tuleneda sellest, et ettevõtete efektiivsus ei ole jõudnud veel statistikas kajastuda. "Kui meie riik masusse suundus, siis alles hakati tegelema oma protsesside efektiivistamisega. Nüüd, kus masust välja tuleme, on võib-olla alles paljud ettevõtted efektiivseks saanud," rääkis ta.

Autor: ÄP