Koostöö peab muutuma osapooltele ahvatlevaks

Ain Alvela 19. mai 2011, 00:00

"Tõsi, teadustöö ja õpetamise kõrval on ettevõtetega koostöö teadlastele sageli tülikaks lisakohustuseks," möönis Puura. "Ülikoolide arendusüksused püüavad seda suhtumist murda. On ka tulemusi, aga kasutamata võimalusi on veel väga palju. Edu saavutamiseks on tähtis omavaheline tihe suhtlemine, mitte probleemide vastastikku põrgatamine."

Ta on seisukohal, et noortele tuleks juba maast-madalast ettevõtluse aluseid tutvustada, et ärimaailma põhitõed neis juba tudengipõlve jõudes juurduda jõuaksid. Mis puutub aga ülikoolide ja firmade vahelisse koostöösse, siis just teadmiste ja tehnoloogiasiirde teenuste professionaalse ja tulemusliku osutamise tagamiseks Eesti ettevõtjatele on loodud SPINNO-projekt, mille raames asutati kaheksa teadus-arenduskeskust (TAK), mis on ette nähtud ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö edendamiseks. Praeguseks on nende tööga seotud üle saja ettevõtte, kuni 2015. aastani planeeritud TAKide rahastus ulatub kokku 58 miljoni euroni (900 mln kr).

Tulemuseni jõuab viiendik projektidest. "TAKide tööpõhimõte on säärane, et neis tekkiv intellektuaalne omand suunatakse ettevõtetesse, kes arenduskeskustes osalevad," selgitas Erik Puura. "Need toimivad avaliku sektori kaasfinantseerimisel, sest euroliidu tugi saab olla kuni 75% TAKi kogurahastamisest."

Puura rääkis, et laias laastus kehtib reegel - kümnest ülikooli jõudnud kontaktist hakkavad tööle ja jõuavad tulemuseni paar-kolm.

PÜ E-Piim tegi Tartu Ülikooli teadlastega koostööd Südamejuustu väljatöötamisel. Ettevõtte turundusspetsialisti Katrin Tammsaare sõnul on Harmony Südamejuust uuenduslik funktsionaalne toode, mis arendati välja teadmiste põhise majanduse ja innovaatika programmi raames. Südamejuustu muudab unikaalseks bakter Lactobacillus plantarum Tensia, mida juust sisaldab.

"Juust osutus Tensia-bakterile väga heaks elukeskkonnaks," rääkis Tammsaar.

Ta leiab, et põllumajandus, nii nagu toiduteaduski, on Eestis kõrgel tasemel. Selleks, et teadus ja ettevõtted sisulise koostööni jõuaksid, on eelkõige vaja soosivat poliitikat. Kogu maailmas käivad need asjad nii, eriti väikestes riikides, kus ka firmad väikesed ja ainult enda eelarvest mahukaid teadusuuringuid rahastada pole võimalik.

TAKid loodi suuresti euroliidu fondiraha arvelt vastavalt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiale Teadmistepõhine Eesti. Tervisliku Piima Biotehnoloogia Arenduskeskus OÜ (TPTAK) on äriühing, mille osanikud on ülikoolid ja ettevõtjad.

Arenduskeskuse juhataja Ene Tammsaar ütles, et teadus-arendustegevus hõlmab väärtusahelat piima tootmisest töötlemiseni. Kõigis valdkondades tehakse ettevõtjatele vajalikku teaduslikku uurimistööd, viiakse läbi kliinilisi uuringuid uute toodete tervislike omaduste tõestamiseks ja tegeldakse intellektuaalomandi patenteerimisega.

TPTAKi tegevus on suunatud uurimistulemuste rakendamisest ja konkurentsieelise saamisest huvitatud ettevõtjatele.

"Pikas perspektiivis, kõiki inimeluga seotud kulutusi kokku võttes on see võimas majanduslik kokkuhoid," märkis Tammsaar. "Koostöös ettevõtjatega on valminud loodetavasti kõrge ekspordipotentsiaaliga tootmistehnoloogiad, näiteks omega-3 piima tootmise tehnoloogia."

Ettevõtja soovib kiiret tulemust. Teadlaste ja ettevõtjate koostööd Eestis pärsib Tammsaare arvates see, et ettevõtjaid huvitab oma probleemi kiire lahendamine ja konkurentsieelise saamine.

"Teadusartiklit sest tavaliselt ei tule, teadlaste töö peamiseks hindamiskriteeriumiks on aga just teadusartiklite avaldamine," selgitab Tammsaar. "Ma usun, et teadlased on ennekõike huvitatud osalemisest rahvusvahelistes projektides." Tammsaar tõdes, et riigipoolse toetuseta pole ettevõtjail jõukohane teadlastelt uurimistööid tellida.

Energeetikas on teadlastel lai tööpõld. Eesti Energia kasutab põlevkivi uuringutes koos rahvusvahelise insenerfirmaga Outotec välja arendatud Enefit tehnoloogiat.

"Eesti ettevõtjate ja teadlaste koostööst tõuseb tulu mõlemale poolele, kuna nii raha kui ka teave jäävad koju," ütles Eesti Energia äri arenduse juht Alo Kelder. "Eesti Energia teostab ressursiuuringud, soovib saada hinnanguid tehnoloogiale, teeb sotsiaal-majanduslikke uuringuid jne, mille teostajad püüame leida esmalt Eestist."

Kui varem tegi Eesti Energia teadustöid valdavalt Eestis, siis viimastel aastatel on oluliseks saanud väljaspool Eestis tehtavad teadusuuringud. Meie laborites on uuritud Jordaania, Maroko, aga ka Egiptuse, Süüria, Hiina ja USA põlevkivi.

Inimesed on siinsete teadusasutuste tugevaim pool, kinnitas Eesti Energia kütuste valdkonna kommunikatsioonijuht Elina Kink.

"Kui sellele ka tehniline pool, näiteks laboratooriumid järele tuleks, saaks suurendada ka tööde mahtu. Praegu on pigem nii, et Eesti Energia huvi oleks tellida rohkem uuringuid, kui siin ära jõutakse teha," selgitas ta.

Jordaanias EE käsutuses vähemalt kaks miljardit tonni. 2010. aasta mais sõlmitud kontsessioonilepingu järgselt alustas Eesti Energia Attarat Um Ghudrani põlevkivimaardlas geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringutega, millesse on kaasatud ka Eesti ülikoolid ja teadusasutused.

Attarat Um Ghudrani põlevkivimaardla paikneb Jordaania keskosas ja on teadaolevatest Jordaania põlevkivileiukohtadest suurim - kogu maardlas paikneva põlevkivivaru suuruseks on hinnatud 25 miljardit tonni. Eesti Energia ligikaudu 40 ruutkilomeetri suurune kontsessiooniala sisaldab hinnanguliselt üle kahe miljardi tonni põlevkivi ning teatavatel tingimustel on võimalik kontsessiooniala laiendada, mis annaks Eesti Energia käsutusse umbes neli miljardit tonni põlevkivi.

Praeguseni on geoloogilistes uurimistöödes kümneid TÜ ja TTÜ eksperte ning geoloogiliste tööde läbiviimisesse on kaasatud ka teisi Eesti ettevõtteid. Analüüsitud on informatsioon 19 uuest puuraugust ja alustatud on detailsemate hüdrogeoloogiliste uuringutega.

Marokos hiiglaslikud ressursid. 2010. aasta aprillis sõlmis Eesti Energia Marokoga vastastikuse mõistmise memorandumi mitme põlevkivimaardla uurimiseks Marokos.

Maroko põlevkivi ressursse on hinnatud 42-80 miljardile tonnile, põlevkiviõli arvatakse olevat kokku 50 miljardit barrelit. Alates 2010. aasta maist on toimunud ekspeditsioonid uurimaks potentsiaalseid alasid, kus on võimalik põlevkivi tööstuslik kasutamine.

Geoloogiliste uuringutega on pidevalt seotud olnud mitmed TÜ ja TTÜ teadlased ning mitmed laborites töötavad eksperdid. 2011. aasta alguseks on alustatud analüüsidega TTÜ laborites, geoloogiliste uuringute esimene faas lõpetati märtsis.

Teadus- ja arendustegevusega kaasnevad riskid, mistõttu peab arendusplaane jooksvalt üle vaatama ja muutma meetodeid.

Üks põletav küsimus on ELIKO kestmajäämine - riik on seda programmi esialgu ette näinud seitsmeaastasena, kuid meie loodame ellu jääda ka pärast selle lõppemist.

Tahaksime tuua Eestisse rohkem elektroonikavaldkonna spetsiifilist teadmist, et meie ettevõtete konkurentsivõimet kasvatada ja aidata neil lisandväärtust luua.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing