PERH esitas väidetava altkäemaksu asjus politseile avalduse

Keila järel- ja hooldusravi kliiniku tööd hinnanud komisjoni aruandest selgub, et põhilisteks väljatoodud ja lahendamist vajavateks probleemideks on puudused töökorralduses, juhtimisvead, infovahetuse korraldamatus lähedastega, personali ülepinge ja inimeste nappus, kuid samuti ka tagasiside puudumine patsientidelt ja nende lähedastelt, õigemini hirm või kartus selle andmise ees.

Ilmnenud juhtimis- ja suhtlemisprobleemide tõttu on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatus dr Andres Peri karistanud tema taandamisega kliinikujuhi kohusetäitja ametikohalt ning ta jätkab järelravi kliinikus esialgu arstina. Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik informeeris nõukogu, et haigla esitas esmaspäeval avalduse politseisse väidetava altkäemaksu küsimise juhtumi uurimiseks.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu eilsel, 17. mai koosolekul tegi haigla juhatus nõukogule kokkuvõtte Keila haigla olukorda uurinud komisjoni tööst. Juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul oli haigla eesmärgiks välja selgitada võimalikult palju fakte ja teha vajadusel nende põhjal ettepanekud haigla töö parandamiseks. „Me vabandame kõigi patsientide ja nende lähedaste ees, kes on kogenud ebameeldivusi või ootustele mittevastavat käitumist Keila haiglas,“ sõnas Allik lisades, et juhatuse esmaseks kohustuseks on nüüd tagada, et olukord järelravi kliinikus paraneks ning kellelgi poleks enam põhjust rahulolematuseks.

Alliku sõnul on esimesed komisjoni ettepanekud on tänaseks ka ellu viidud –  järelravi kliinikule otsitakse uut juhti, arstidele on määratud patsiendi lähedastega vestlemiseks kõnetunnid ja vastuvõtuajad.

Juhatus vaatab lähiajal üle järelravi kliiniku arstide ning õdede ja hooldajate standardi lähtuvalt tänasest ja perspektiivsest vajadusest ning hindab täiendavate spetsialistide vajadust psühholoogide, sotsiaaltöötajate, füsioterapeutide jt osas. Lisaks kaalutakse võimalust kaasata Mustamäe korpuse arste ja õdesid konsultatsioonideks järelravi kliinikus. Kavas on kehtestada ja anda välja infovoldikuna „Patsientide sisekord“ (nimetatud kord peab täpsustama reegleid, kuidas toimub raviasutuse suhtlus patsiendi ja tema määratud kontaktisikutega, külastusaegadega seonduvat, kõnetundide rakendamist jms).

„Täna jõuab haiglani kahjuks vähe tagasisidet patsientidelt ja nende lähedastelt. Igasugune tagasiside on haiglale olulise tähtsusega protsesside parendamiseks. Rõhutan, et me tahame olla dialoogis patsientide ja nende lähedastega ning ka patsientide esindusorganisatsioonidega,“ märkis juhatuse esimees.

Allik väljendas nõukogu istungil heameelt, et pinged, mis seondusid Keila haigla ebamäärase tulevikuga, on tänaseks paranemas – Keila haiglahoonel ja seal asuval hooldusravil on 16. maist uus omanik ja järelravi tulevik on seotud Hiiu korpusega. „Järelravi kliiniku töökorraldus on ümber hinnatud ning me näeme vajadust suunata sinna rohkem ressursse,“ kinnitas Allik.

Järelravi kliinik alustas tööd Hiiu korpuses aprilli alguses. Käimas on konkurss järelravi kliiniku uue juhataja leidmiseks ning andis teada, et konkursi lõpuni täidab kliinikujuhi kohuseid dr Arvo Petersell.

Regionaalhaigla nõukogu pidas juhatuse rakendatud meetmeid piisavaks.