Eesti firmajuhil puudub kaotamisoskus

Tänane Äripäeva luubilugu pajatab uskumatu loo ühe Eesti suurettevõtte viimastest hingetõmmetest. Lühidalt, mullu augustis pani pika ja väärika ajalooga aknatootja AS Glaskek lõplikult uksed kinni, pankrot. Esmapilgul tavaline lugu üleilmse majanduskriisi haripunktist. Veel 2007. aastal miljardikroonise käibega hiilanud ettevõttest on praeguseks järel vaid võlad. Kuid pankrotihaldurid on tuvastanud, et osa Glaskeki tootmisseadmetest ja väiksematest tööriistadest on rändama läinud või lihtlabaselt varastatud. Varguste alusel on algatatud ka kriminaalmenetlus.

Äripäeva arvates näitab see juhtum üsna ilmekalt, et Eesti firmajuhil puudub kaotamisoskus. Veelgi enam - selle asemel, et luhta läinud äri lõppenuks kuulutada ning väärikalt uutele väljakutsetele vastu astuda, kipub suur osa neist juhtidest siiski kadunukesest viimast võtma. Meenutagem vaid Polaris Vara, Polaris Elu ja ERA Panga pankrotte ning neile järgnenud kohtuasju.

Glaskeki juhtum. Me tänasest artiklist selgub, et kui märtsis 2010 algas Glaskeki saneerimine, kuulutas ettevõtte finantsjuht ja viimane juhatuse liige Meelis Põlda end võrdsemaist võrdsemaks - teistele juhatuse ja nõukogu liikmetele makstavaid tasusid vähendati, aga mitte Põldal. Tema palganumber jäi endiselt 55 000 kroonile kuus. Võimaluse korral võttis ta enamgi - mais 95 000 krooni, juulis 72 750 krooni. Ettevõtte reatöötajad ei saanud palka juba alates maist…

Mullune jaanipäevanädal möödus Põldal vägagi mõnusalt - 18. juunil lendas ta Kuressaarde, olles eelnevalt soetanud Glaskeki krediitkaardiga uhiuue sülearvuti (36 000 krooni) ja mälupulga (ligi 2000 krooni). Järgneva nädala jooksul võttis ta krediitkaardiga Glaskeki arvelt välja 40 000 krooni, nimetades seda juhatuse liikme tasuks. Juuni lõpus ostis Kuressaarest printeri. Miks? Pankrotihalduritele öeldud põhjenduse kohaselt oli tal vaja printida! Meenutagem - Glaskeki töötajad olid sel ajal endiselt palgata. Ei taha mõeldagi, kui meeleolukalt nende jaanipäev möödus.

Juuli alul võttis Põlda juhatuse liikme tasudena firma krediitkaardiga välja veel 50 000 krooni. Lisaks ostis firma arvel uue mobiiltelefoni (6000 krooni), Bluetooth hiire (1100 krooni) ja keeleõppe CD (470 krooni)… Augustis vormistas Põlda aga kassa väljamineku orderi, mille alusel kuulus kogu kassasse jäänud raha (37 785.68) väljamaksmisele juhatuse liikme tasuna. Kuidas tal 68 senti sularahas välja maksta õnnestus, pole teada.

Kuid see on vaid jäämäe veepealne, n-ö dokumenteeritud osa. Kuhu kadusid tööriistad ja tootmisvahendid?

Äripäev on hämmeldunud. Kuidas säärane prassimine võimalik oli? Kas omanikud tõesti ei teadnud? Praegu töötab Põlda Nordea pangas. Ta on panga Hobujaama kontori juht. Kas Nordea omanikud ja kliendid peaksid end ohustatuna tundma? Me arvame küll nii.

Takkajärele on Äripäeval aga väga hea meel, et Põlda rahandusministriks ei saanud. Ometigi rippus see võimalus 2002. aasta alul täiesti reaalselt õhus, Põlda oli Keskerakonna kandidaat sellele kohale. Ei taha mõeldagi, mida kõike üks rahandusminister võiks kokku osta, kui tal näiteks kibe printimissoov peaks tekkima…

Autor: ÄP