Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hingega helid ja filmid idast ja läänest
Maailmaküla pakub korraldajate sõnul publikule nautimiseks muusikat, milles on koos juured, hoog ja kirg, kodused helid ja hääled. See on muusika, mis avardab maailmapilti, loob seoseid esmapilgul sõltumatutena näivate asjade vahel ning õpetab märkama uusi detaile.
"Sõna "pärismuusika" tuleneb sellest, et maailmas on olemas kahte liiki muusikat. On olemas kunstmuusika - nii naljaga pooleks võib öelda, et sõna "kunst" tuleneb sõnast "kunstlik", mis tähendab võltsi - ja pärismuusika, mis on esimese vastand. Seega ei ole tegu folk- ega etnomuusika-, vaid pärismuusikafestivaliga," rääkis ettevõtmise eestvedaja Paul Pihlak mõiste tähendusest korraldajate jaoks.
Festivali eesmärk on Pihlaku sõnul anda pärimusmuusika kaudu edasi mingit teistmoodi mõtlemist maailmaasjadest.
Artiste idast ja läänest. Seda teistmoodi mõtlemist ja elamust pakuvad festivalipäevadel nii Eesti kui ka välisartistid. "Meil on külas välisesinejad, kes tutvustavad erinevaid mandreid, erinevaid lähenemisi muusikale ja erinevaid žanre," mainis Pihlak.
Näiteks astub üles Zimbabwe-Saksamaa-USA taustaga maailmakodanik ja suurepärane saksofonist Max Wild, kelle muusikas on hägustunud piirid Lõuna-Aafrika juurtega rahvaliku tantsumuusika, tänapäevase džässi ja funky vahel. Samuti näeb esinemas Mat Troi Moid, Vietnami keelpilliansamblit, kelle esituses saab osa kauge idamaise riigi iidsete rahvapillide võlust. Saksamaalt on festivalile tulnud kultusbänd Dissidenten.
Loomulikult ei puudu kodumaised artistid. "Meil on kavas väikseid ja nunnusid eestlasi alates Mari Pokinenist ja Jaan Pehkist kuni Dagö ja Ewert & The Two Dragonsini välja," rääkis Pihlak Maailmaküla programmist.
Esimest korda saab näha dokumentaalfilme. Uuendusena on sel aastal kavas filmiprogramm. "Maailmaküla eesmärk ei ole iga hinna eest korraldada ainult kontserte, sest kontserte saab nii või naa aeg-ajalt külastada. Pigem on soov anda eri kultuuride nägemise, kuulmise ja tundmaõppimise kaudu edasi mingis tähenduses maailmaharidust. Filmid on vast isegi lihtsam, selgem ja sirgjoonelisem viis igasuguseid elamusi jagada," selgitas Pihlak, miks muusika kõrval publikuni filmid otsustati tuua.
Näiteks on kavas Afganistani lähiajalool põhinev dokumentaalfilm "Katkestades vaikust", mis räägib sellest, kuidas Talibani võimul olles oli igasugune musitseerimine ja muusika kuulamine keelatud. Film näitab, mil moel õnnestus muusikuil talibite hirmuvalitsuse all hinge sees ja lootusesädet hõõgvel hoida.
Samuti soovitab Pihlak filmiprogrammist põnevat linateost Ameerika lauljatari ja 1960ndate protestiliikumiste aktivisti Joan Baezi elust. "Filmi keskmes on tema lauljakarjäär, mis on kestnud juba rohkem kui 50 aastat. Ta on seisnud kõigil legendaarsetel miitingutel Martin Luther Kingi kõrval, olnud peaaegu Bob Dylaniga abielus ja muidu väga põnevat elu elanud," tutvustas Pihlak.
Kui varasematel aastatel on Maailmaküla toimunud Tartus või Pirita kloostri varemetes, siis tänavu on festival kontserdi- ja filmiprogrammiga Von Krahli teatrisse kolinud.