Põhimõtete ja ratsionaalsuse vastasseis

Signe Sillasoo 20. mai 2011, 00:00

Film "Inimestest ja jumalatest" räägib loo kaheksast Alþeeria mägede kloostris resideerivast kristlikust mungast, kel tuleb leida vastused nende elu ja ellujäämist puudutavatele küsimustele.

Filmi fookuses on kaheksa prantsuse tsistertslast, kel tuleb otsustada, kas põgeneda islami fundamentalistliku ülestõusu eest armee kaitse alla või jääda paigale ning kindlaks oma põhimõtetele.

Filmi tegevus toimub Põhja-Aafrikas Alþeerias Atlase mägedes asuvas Tibhirine'i kloostris ja selle lähiümbruses. Muidu argist mungaelu elava kaheksa meesterahva elu muutub päeval, kui naabruskonnas tapetakse grupp võõrtöölisi. Rahu maal on häiritud. On tõenäoline, et terroristid jõuavad varem või hiljem ka kloostrisse, sestap pakub valitsus munkadele sõjaväelist valvet või võimalust Prantsusmaale naasta.

Ent vend Christian, kel koos teistega head suhted ka kohaliku moslemi kogukonnaga, on kindel, et sellised lahendused ei päästa maailma. Ta veenab teisi vendi koos endaga paigale jääma. Igal mungal tuleb teha otsus oma inimlikest, poliitilistest ja religioossetest vaadetest lähtuvalt, pidades aru oma hinge ja südametunnistusega, kuskil alateadvuses tiksumas teadmine, et sellest otsusest võib sõltuda nende elu. Filmi fookusesse seatakse küsimus, kas ja miks peaksid mungad sinna jääma.

Xavier Beauvois' film põhineb tõsielulisel tsistertslaste elu ja röövimise juhtumil Tibhirine'is Alþeeria kodusõja päevil 1996. aastal. Et elavate kirjas on neist kaheksast mehest praeguseks vaid üks, siis toetub film sündmuste taasloomisel stsenarist Etienne Comari sõnul paljuski munkade päevikutele ja meedias pärast õnnetust ilmunud ohtrale kajastusele nende elu ja tegemiste kohta.

Film sai eelmisel aastal Prantsusmaal tohutu edu osaliseks - 15 päevaga müüdi reþissööri sõnul rohkem kui miljon kinopiletit. "Arvan, et selle tingis see, et inimestel on juba küllalt egoismist, säravatest vidinatest ja sarkozysmist. See film pakub võimaluse pöörduda asjade juurde, mis on lihtsad," sõnast Beauvois.

"Loodan, et mu film julgustab inimesi üksteisega rääkima ja loob õhkkonna, mis on vähem hirmutav. "Schindleri nimekiri" oli film, mis tõesti muutis asju, sest inimesed ei teadnud, mis sel ajal (II maailmasõda, juutide tagakiusamine - toim) tegelikult juhtus. Soovin, et minu film suudaks sama korda saata," lausus reþissöör lootusrikkalt.

Filmi on pärjatud mitme maineka filmifestivali auhinnaga. "Inimestest ja jumalatest" võitis Cannes'i filmifestivalil grand prix' ning leidis äramärkimist Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil, Telluride'i filmifestivali, New Yorgi filmifestivali ja Palm Springsi rahvusvahelisel filmifestivalil. Samuti oli film mullu Euroopa filmiauhinna nominent parima filmi ja parima operaatoritöö kategoorias.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:13
Otsi:

Ava täpsem otsing