Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühtse pan-Balti panga loomine möödapääsmatu

    Minu kogemus on, et nn piiriülene liitumine on tihti ülehinnatud ega ole majanduslikult põhjendatud. Samal ajal usun ma, et iga riik vajab tugevat finantssüsteemi, kus riigivõimul on positiivne mõju eriti seetõttu, et finantssüsteemi tuleb näha rahvamajanduse vereringena. Üleilmne rahanduskriis 2008.-2009. aastal on parim näide sellest, kui ohtlikuks võib reaalmajandusele saada vereringe seiskumine.
    Juhin tähelepanu, et mitte ükski finantsettevõte Rootsis ei kogenud aastatel 1945-1990 ühtegi raskust üheski mõõtmes ega pankrotistunud. Pärast seda on Rootsi finantssüsteem olnud osaline kahes suures "süsteemišokis". Need toimusid 1991-1992 ja 2008-2009. Mõlema ajal oli mitu finantsettevõtet sunnitud minema pankrotti.
    Globaliseerumise viljad. Eelneva peamiseks põhjuseks on suured kaugeleulatuvad dereguleerimised ja totaalne globaliseerumine, mille tulemuseks on kapitali vaba liikumine - sekunditega sinna ja tagasi üle maailma. USA väärtpaberinspektsioon ei saanud 2008. aastal aru, mis hakkab toimuma, enne kui see juba aset leidis. Nii on finantssüsteemist saanud me üleilmastunud keskkonna destabiliseeriv faktor. Püüda globaalsel skaalal pangandust reguleerida näib peaaegu võimatuna. Eriti arvestades, et pangandussektor on definitsiooni järgi väiksem kui näiteks nn varipangandustegevus paljude suurte osalejatega (riskifondidest ja kindlustusseltsidest suurkorporatsioonideni). Maalitud pilt on üsna sünge. Lihtsalt näide: miks peaksid Saksamaa ja Prantsusmaa pangad ostma Kreeka, Iiri, Portugali ja Hispaania riikide võlakirju ainult seetõttu, et soovivad teenida kõrget intressi, mis ei ole midagi muud kui kõrge riski väljendus?
    Finantsturul ebatervislik riski- ja müügipoliitika. Tervislik pangandus tähendab jälgida oma klienti, pakkuda talle parimat säästmis- ja investeerimisvõimalust. Uskuda, et riskid saab teistele üle kanda, on utoopia. Maailma ühe suurema kindlustusseltsi AIG hiljutine kukkumine näitas seda selgesti. Muide, nii Hansapanka kui ka Swedbanki juhiti vastavalt headele pangandustavadele kuni 2003.-2004. aastani.
    Teine tähelepanek kriisist on, et mida suurem on finantsettevõte ja mida piiriülesemaks ta muutub, seda enam aitab ta kaasa finantssektori destabiliseerimisele. Lähtuvalt minu "glokaalsuse" teooriast, kus pank peab üheaegselt olema globaalne ja lokaalne, kahtlen, kas pikas plaanis on kasulik, et Balti finantssüsteem sõltub nii suurel määral Rootsist. Glokaalne tähendab, et kohalikud üksused peaks hoolitsema ja vastutama lokaalse tegevuse eest, millel on tugev toetus peakontorist globaalsete sidemete ja ühenduste kaudu.
    Mulle näib pikas perspektiivis õige ja eelistatav taasluua või taaselustada pan-Balti pank, mille suur läbipaistvus oleks selgelt tagatud kohaliku vastutusega. Lisaks peab pangal olema selge profiil, mis vastaks ja arvestaks 2020ndate keskkonda ja kolme Balti riigi liikmelisust ELis.
    Hansapanga taassünd pole võimatu. Glokaalse arusaama raamistikus peab Swedbankile jääma Hansapangas 15% osalus ning ta peab jätkama globaalsete teenuste pakkumist uuele pangale. Sellele vaatamata ei peaks Swedbank olema rahastamisallikas, vaid Hansapank peab teenima ise. Panga kaitseks börsil ja vältimaks ülevõtmist, peaks umbes 15% aktsiatest olema jagatud võrdsetes 5% osades kolme Balti riigi vahel. Pärast seda võivad Hansapanga aktsiad olla jagatud Swedbanki aktsionäridele ja pank ise olla paigutatud Balti või Stockholmi börsile. Nii saaks Hansapanga vana nimi taaselustatud.
    Praeguses olukorras, kus turu jõudu ülistatakse, võib olla raske teha ettepanekut osaliseks riigiomandiks. Siiski, selgelt sõnastatud kokkuleppega põhiomanike vahel peab olema võimalik luua vastutustundlik ja pikaajaliselt tervislik lahendus Balti turule, kaasates alliansi strateegiat, mis näeb ette koostööd vahetus läheduses asuvate riikide pankadega.
    Kõige olulisem on küsimus: mis on parim Baltimaadele? Eriti arvestades minu visiooni, et juhtival kohal peavad olema kohaliku turu huvid, nagu nad on alati olnud Rootsi hoiupankade süsteemis. Tulevik on tavaliselt selline, milliseks me ta teeme, kuid on oluline teada, mida me tahame.
    Lõpetuseks hoiatussõnad - ärge uskuge, et olete näinud viimast suurt finantskriisi (või selles osalenud) . Mälu näib pidevalt lühenevat, uued kriisid tulevad, eriti arvestades, et globaliseerumine on loonud finantsilise tasakaalutuse, mis aeg-ajalt jõuab meieni kriisina.
    Täna toimuva 9. BMDA konverentsi materjalide põhjal
    Autor: Göran Collert
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Madis Toomsalu maailma muutvast megatrendist: oleme alles kurvi alguses Viga, mille korral krüpto kindlasti kaotab
Kui keegi tahab otsida maailmast megatrende, siis ei leia seda mujalt kui tehnoloogaist ja tehnoloogilistest lahendustest, rääkis Madis Toomsalu TalTech Business Forumil.
Kui keegi tahab otsida maailmast megatrende, siis ei leia seda mujalt kui tehnoloogaist ja tehnoloogilistest lahendustest, rääkis Madis Toomsalu TalTech Business Forumil.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.