Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ülemaailmne majanduskriis pole pankroti usutav põhjus

Koit Brinkmann 20. mai 2011, 00:00

Intervjuu kohtunik Merike Varuskiga avab mitmeid pankrotiasjade nüansse.

Milliste probleemidega Te pankrotiasju lahendades kõige enam kokku puutute? Pankrotiseaduse järgi tuleb pankrotiavaldus esitada 20 päeva jooksul maksejõuetuse tekkimisest. Minu praktikas on aga tüüpiline, et avaldus esitatakse aasta kuni kaks hiljem. Pankrotiavalduse hilise esitamise tulemuseks on üldjuhul see, et võlgnikul ei ole enam vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Suur probleem on ka raamatupidamisnõuete täitmata jätmine. Tihti koosneb ettevõtte vara peamiselt nõuetest ostjate vastu. Samas on neist enamik lootusetud - aegunud, kui sissenõudmise algusest on möödunud üle kolme aasta või kui võlgnik on varatu.

Ehk tegelikult polegi ettevõttel vara, kuigi raamatupidamise järgi on pilt ilus.

On ka neid ettevõtteid, kelle vara on bilansis siiani buumiaegse tipphinna järgi arvel. Paljud ettevõtjad ei saa aru raamatupidamisest ning ei oska ka pankrotihalduri ja kohtu küsimustele vastata. Raamatupidamise korraldamise kohustus on tähtis, sest lisaks omanikele vajavad infot ettevõtte tegelikku seisu kohta ka võlausaldajad.

Kuidas põhjendatakse ettevõtte maksejõuetust? Enamikus võlgnike kohtule esitatud pankrotiavaldustes tuuakse maksejõuetuse põhjuseks ülemaailmset majanduskriisi. Minu arvates ei saa see olla ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks, sest õigel ajal tuleb äri ära lõpetada. Paraku viivitatakse, kuni vara on nullis ja võlausaldajad jäävad pika ninaga. Suur osa pankrotimenetlusi lõpebki raugemisega.

Sageli on ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks ka mõttetult suured kulutused. Näiteks on liisitud kallid autod, millest aga ei raatsita viimase hetkeni loobuda. Kui ettevõttesse raha sisse ei tule, aga kulusid kokku ka ei tõmmata, on tegemist juhtimisveaga.

Paljud ehitusettevõtjad on sõlminud kahjulikke lepingud või on neil ainult suulised lepingud, mida ei suudeta kohtus tõendada.

Millal on tegemist raske juhtimisveaga? Raske juhtimisviga on äriühingu juhtorgani (juhatuse või nõukogu) liikme kohustuste rikkumine. Juhtorgani kohustused jagunevad üldisteks (hoolsus- ja lojaalsuskohustus), põhilisteks (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine ja esindamine) ja spetsiifilisteks (raamatupidamise korraldamise kohustus, osanike/aktsionäride koosoleku kokkukutsumise kohustus, pankrotiavalduse esitamise kohustus jms) kohustusteks. Mitmed kohustuse rikkumised on samal ajal karistusseadustiku kohaselt süüteod, näiteks raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine, pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine jms.

Pankrotiseaduse N 28 sätestab mõiste raske juhtimisviga, aga minu arvates ainult seaduse lugemisest ei piisa sellest arusaamiseks. Juhtimisviga on äriühingu juhtorgani liikme kohustuste rikkumine. Raske juhtimisveaga on tegemist ka siis, kui tegemist on kuriteotunnustega teoga.

Näiteks imestatakse, mis kuritegu see on, kui ma jätan osanike või aktsionäride koosoleku kokku kutsumata. Aga see on osanike või aktsionäride õiguste rikkumine. Juhatuse liikme kohustuseks on nende informeerimine, sest see kaitseb omanike investeeringut.

Sageli pääsevad juhatuse liikmed vastutusest, kuna nii aktsionärid kui ka võlausaldajad on passiivsed. Ei teadvustata, kui oluline on teada enda kohustusi ja nõuda ka äripartnerilt tema kohustuste täitmist. Selline teadmatus kujundab kahjuks ka meie ärikliimat. Ettevõtjad peaksid ise olema huvitatud suhtumise muutmisest.

Millised tagajärjed on juhtimisvigadel? Äriühingu juhtorgani liikmete juhtimisvead ongi sagedasem põhjus, miks äriühingud muutuvad maksejõuetuks. Kehtiv seadus võimaldab juhtimisvea toime pannud isikult välja nõuda tema poolt tekitatud kahju, samuti võib kaasneda ka kriminaalõiguslik vastutus kuriteo tunnustega teo toime panemise eest.

Kuidas on ennast õigustanud saneerimisseadus? Väga paljudel juhtudel polegi põhjust saneerimist alustada, kuna ettevõte on maksejõuetu.

Saneerimisseaduse eesmärk on ettevõtjale võimaluse andmine raskustest väljatulekuks. Paraku on väga vähe edukalt lõppenud saneerimisi, ka mujal maailmas on see nii.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing