Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mõis: Balti-ülesel pangal puudub point
Balti-ülese panga loomisel puudub point, sest turul on juba kõik pangateenused olemas, arvas Hansapanga üks asutajatest ja pikaaegne juht Jüri Mõis.
Tänases Äripäevas avaldatud kolumnis leiab endine Swedbanki juht Göran Collert, et pikas perspektiivis oleks õige ja eelistatav taasluua või taaselustada pan-Balti pank, mille suur läbipaistvus oleks selgelt tagatud kohaliku vastutusega.
„Ma lugesin kolumni ja naersin endamisi. Tundub, et Collert on võtnud jumala rolli, sest ega ta ise ei kavatse seda tegema hakata, lihtsalt niisama jutustab ja see jutt ei maksa midagi,“ kommenteeris Mõis.
Mõisa arvates pole kunstlikult mõtet panku looma hakata. „Meil on pangateenused kõik olemas praegu ja miks peaks vägisi panka tegema,“ rääkis Mõis. „Ta võib ka kirjutada, et teeme siin Balti-ülese supermarketite keti, automüügiketi või betoonivabriku, kuid sellel puudub point, sest turul on kõik pangateenused olemas ka praegu.“
Majandusriigi sees, eriti finantssektoris, piire tõmbama hakata on Mõisa hinnangul veidi kummaline. „Ime, et ta ei hakka veel rääkima, et hakkame tegema Sõrpuse puiestee ja Laagna puiestee ülest panka! See mastaap on veidi väikene, millest ta räägib,“ ütles Mõis.
Kas Rootsi pankade mõju Eestile on risk? „Ei ole, see on stabiilsust lisav tegur. Mina ei kujuta ette, mis oleks saanud siis, kui Skandinaavia panku poleks Eestis 2008. aasta kriisi ajal olnud. Ma arvan, et ega see kriis ei ole viimane,“ rääkis Mõis lisades, et kas pank on Rootsi või Norra või mõne muu rikka riigi oma, sel polegi tähtsust.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.