Sõrg: Balti pank arvestaks meie majanduse tempoga

Tänases Äripäevas avaldatud kolumnis leiab endine Swedbanki juht Göran Collert, et pikas perspektiivis oleks õige ja eelistatav taasluua või taaselustada pan-Balti pank, mille suur läbipaistvus oleks selgelt tagatud kohaliku vastutusega.

„Tunnen Göranit pikka aega ning arvan, et ta on selle mõtte hästi läbi mõelnud ja argumenteerinud,“ kommenteeris endise pankuri ideed Sõrg. Ülemaailmse finantskriisi alguse süü paneb Sõrg mingil määral just globaalpankadele, kelle puhul arvati, et riskid praktiliselt puuduvad ja kes seejärel turu üle kuumendasid. "Pärast jäi probleemi lahendamine muidugi valitsuste ja maksumaksjate õlule,“ rääkis ta. 

Kuna Rootsi ja Balti riigid arenevad erinevas majandustsüklis ning tempos edasi, siis oleks Sõra hinnangul Baltimaade pank rohkem orienteeritud meie riikidele ja suudaks meie majanduse integreerumise tempodega paremini arvestada. Samuti see ei impordiks riske muudelt turgudelt Baltimaadesse, lausus ta nentides siiski, et ei ole hetkel kursis, kuidas seadusandlus lubab pankade tükeldamist.

„Mina ei ütleks sellele ideele midagi vastu. Peaks lihtsalt veidi süvenema ja tegema riskide hinnangu, kuidas riske vältida,“ kinnitas Sõrg.

Kas Rootsi pankade mõju Eestile on risk? „Igal juhul ei tulnud kinnisvaraturu ülekuumenemisel meie pankadel põhiressursside kasv hoiuste kasvust, vaid emapankadest laenatud vahenditest,“ rääkis Sõrg. „Kui pangad oleksid olnud eraldi, siis oleks emapankadel muidki lahendusi olnud, kuhu oma raha suunata ja turg poleks nii kergesti üle kuumenenud.“

Kui vaadata panganduskriise, mis leidsid aset 90ndate Soomes, siis on Sõra sõnul näha, et minevikust ei õpita. „Inimlik ahnus on ikka sarnane - kui on suur kasumiteenimise võimalus, siis pigistatakse riskide ees silm kinni,“ selgitas ta ohte.