Metsamehed tahavad erikütuse kasutuse säilimist

5. mail otsustas valitsus algatada „Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse“ eelnõu ja see võeti 10. mail riigikogu rahanduskomisjoni menetlusse. Eelnõuga keelatakse erimärgistatud ja väiksema aktsiisimääraga kütuste kasutamine metsandus-, kaevandus- ja ehitustöödel alates 1. jaanuarist 2012.

Eesti Erametsaliit ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit paluvad samas muuta seadust selliselt, et metsamajandajatele säiliks põllumeestega sarnane võimalus kasutada erimärgistatud kütust.

„Kavandatav seadusemuudatus suurendaks oluliselt metsamajandajate kulusid. Seetõttu väheneks kogu Eesti metsasektori konkurentsivõime,“ kommenteeris Eesti Erametsaliidu (EEML) juhatuse esimees Ando Eelmaa.

„10-15% metsamasinate töö omahinnast moodustavad kütusekulud. Seadusemuudatuse järel kasvaksid keskmist kasvava metsa müügihinda ja raiemahtu arvesse võttes metsa ülestöötamiskulud 7-8%. Metsaomaniku jaoks langeb kasvava metsa müügihind 2-3%, seetõttu väheneb oluliselt ka metsaomaniku huvi puitu müüa,“ lisas ta. 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann märkis, et seadusemuudatus läheb otseselt vastuollu riigikogus vastu võetud metsanduse arengukavaga 2020. aastani, mille kohaselt on metsaomanikke vaja aktiviseerida ja seeläbi soodustada kodumaise taastuva ressursi turuletoomist. Arvestades eelnõu seletuskirjas toodud metsanduses tarbitud kütusemahtu 20,5 tuhat tonni, põhjustaks seadusemuudatus summaarset kulude tõusu ligi 6 miljoni euro võrra aastas.

„Kahtlemata loob kulude kasv Eestis ebaterve konkurentsiolukorra, eriti võrreldes põhjanaabrite Soome ja Rootsiga, mis teadupärast on pikaajaliste kogemustega metsatööstusmaad ja kus metsasektori ettevõtluskeskkond on niigi parem. Soomes ja Rootsis kasutatakse metsanduses (Soomes ka tööstusterritooriumitel) väiksema aktsiisimääraga erimärgistatud kütust või tagastatakse osaliselt metsatöödel kasutatud kütuselt makstud aktsiis,“ põhjendab Otsmann.

EEML juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on seadusemuudatus ebaõiglane ka lihtsalt seetõttu, et eelistab üht sarnast tegevusvaldkonda teisele. „Põllumajandus ja metsandus on mõlemad maakasutusega seotud valdkonnad ja vajavad sarnaseid toetusskeeme.“

Otsmann tõi välja, et taluniku tegevus muutuks seadusemuudatuse tõttu keerukaks: „Metsandus- ja põllumajandustalu pidaja peab hakkama oma traktoris alates 1. jaanuarist 2012 kütust vahetama, kui ta siirdub vastavalt kas põllumajandus- või siis metsandustöid tegema. Traktoriteenuse pakkujal on aga edaspidi otstarbekam teha põllumajandustöid kui metsandustöid, kuna kulud on väiksemad, ehkki baasmasin on sageli sama, vahetatakse vaid haakeriistu.“

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor viitas veel eelnõu selgitusele, justkui ei oleks erimärgistatud kütuste kasutussüsteem õiglane. „Kütuste aktsiisivähendus on selgelt nii Eestis kui ka mujal Euroopas seotud avalikel teedel sõitmise või mittesõitmisega. Kõik sektorid, kellele käesoleval hetkel on erimärgistatud kütuste kasutamine lubatud, tarbivad seda kütust masinates, mis ei liikle avalikel teedel. Seda loogikat ei saa muuta olematuks ja asendada seda seletuskirjas viidatud nn sektori toetusvajadusest lähtuva loogikaga.“

Ando Eelmaal ja Ott Otsmannil on probleemile ka lahendus välja pakkuda: kui loobutakse erimärgistatud kütustest ja põllumajanduses hakkavad kehtima normatiivid väiksema aktsiisimääraga kütuse kasutamiseks, tuleks metsamajandajatele välja töötada aktsiisi tagastusskeem, mis lähtuks deklareeritud töödest ja puidu kogustest. Eesti Erametsaliit ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on edaspidi valmis osalema nii seda teemat puudutavate õigusaktide väljatöötamisel kui ka selleks vajalike uuringute tegemisel. Senisesse eelnõu ettevalmistamise protsessi ei ole rahandusministeerium paraku kumbagi kaasanud.