Abipakettide pimesi allkirjastamine on kuritegu

ÄP 23. mai 2011, 00:00

Äripäeva arvates käib Euroopa nõrgimate lülide päästmine endiselt telgitagustes ning ELi ja eriti Eesti kodanikel puudub lisaks teadmisvajadusele ka sõnaõigus. Vaikimisi eeldatakse, et me allkirjastaks abipaketid pimesi, ilma poolt ja vastu argumente sisuliselt arutamata.

Äripäev ühineb endise õiguskantsleri Allar Jõksi soovitusega pettasaamise vältimiseks arvele alati enne maksmist peale vaadata. Eelkõige peame silmas poliitikuid, kes võiksid ärgata riigikokku pääsemise eufooriat asendanud letargiast. Koalitsioon väldib ebamugava teema erinevate tahkude lahkamist ning näib, et hambutul opositsioonil puudub vastav võimekus. Äripäev peab endiselt väga oluliseks aktiivse avaliku debati käivitamist, kus abipakettide arutamisel valitseks teerulli asemel riigikogus tervislik ja tasakaalustatud õhkkond. Eestis on endiselt üheselt selge vastuseta küsimused, kui palju tõuseb seoses abipakettidega meie võlakoorem, vähenevad reservid ja mis sellega reaalselt muutub?

Äripäev küsis 11. mai juhtkirjas, kas Kreekat tuleks aidata ja kuhu kadus diskussioon? Varasem üksmeelsus on vähemalt Euroopas asendumas mitmekõlalisusega. Kuigi poliitikud mängivad mõttega pikendada Kreeka võlakirjade tasumise aega, on Euroopa Keskpank kategooriliselt restruktureerimise vastu, mida tänases Äripäeva uudises selgitab Eesti Panga asepresident Märten Ross. Kõlanud on ka otsekohesemaid väiteid. Endine õiguskantsler Allar Jõks rääkis Äripäeva finantskonverentsil Big4 2011, et Euroopa abipakettide puhul on väga vähe tähelepanu pööratud sellele, kuidas võlakriisis riikide reaalmajandust järjele saada ja selle asemel on peamiselt tegeletud kulude kärpimisega innovatsiooni ja hariduse arvel, mis vähendab jaluletõusmise võimalusi veelgi. Tänases Äripäeva kolumnis kirjutab Swedbanki pensionifondide fondijuht Kristjan Tamla, et Kreeka abipaketi puhul on kõige kindlam see, et selle praegu kehtivas versiooni printsiipides ja eeldustes tuleb teha olulisi muudatusi.

Isegi kreeklased ei usu. Teisisõnu, kui täna teha Facebooki eestikeelne kommuun "Usun Kreekasse", ei leiaks sealt peale mõne koalitsioonipoliitiku ilmselt mitte kedagi. Veelgi enam - kreeklased ise ei usu enam oma riigi võimesse olukorrast kuivalt välja tulla. Kreeka Skai-tv telejaama küsitluse järgi usub riigi maksuraskustesse 53% kreeklastest. Samas üle 80% kreeklastes ei ole nõus jätkama ELi ja IMFi pakutud säästukuuriga ega usu, et riik maksab võla tervikuna tagasi. Kreeka päästmise üks argumente on olnud euroala stabiilsuse säilitamine, kuid praegu on just tema ümber toimuv mõjunud destabiliseerivalt. Olukorra pehmendamiseks on öeldud, et Kreeka puhul on pankadel olnud võimalikuks pankrotiks aega valmistuda ja turud on selleks valmis. Krahhi korral ei oleks sama tugevat šokki kui Lehman Brothersi langemisel, vaid seda saaks liigitada turul kõige enam ette teada olnud sündmuseks. Siit aga loogiline järeldus, et miks me enam neid rahastame ja kas enesepuhastus ei oleks parim lahendus?

Paljud küsimused endiselt vastuseta. Isegi lihane ema ei saa last aidata, kui laps valetab oma vigastuse kohta või ei soovi mõistlikku nõu kuulda võtta. Ajalooliselt on Kreeka tõestanud, et ta on just selline jõmpsikas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing