Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Balti pangale jääb oma turg tegutsemiseks kitsaks
Läbipaistvus ja kohalik vastutus on väga olulised panga töös. Lokaalne lähenemine näib huvitav, sest kohalikud tegevused on tänapäeva globaalses maailmas väga olulised. Usun siiski vaba turgu ja arvan, et kunstlikult loodud struktuurid ei ole mõistlikud ega jätkusuutlikud. Kunstlikult asutatud Balti pank muudaks ka kunstlikult turgu, sest ta ei saa eksisteerida ilma protektsionismita. Peame meeles pidama, et rahandusmaailm on ülemaailmne.
Kunstlikult panga ei loo. Taoline kunstlik struktuur vajab vältimatult kaitset. Vastasel juhul peab Balti pank automaatselt otsima uusi turge. Protektsionism on aga suures osas Euroopa reeglite, regulatsioonide ja direktiividega keelatud. Tõsine finantsasutus Balti turul on sisuliselt väike, mis tähendab, et koduturg ei ole majanduslikult kaalukas. Me näeme olemasolevaid Balti panku sisenemas lisaks kohalikule ka SRÜ turule. Fakt, et meie turul domineerivad Skandinaavia pangad on vaid loogiline, sest selle määravad geograafiline lähedus, majanduslikud sidemed ja sarnane mentaliteet. Balti turul tegutsevad Rootsi pangad õhutasid kriisimulli ja nemad olid ka need, kes selle tõttu kõige enam kannatasid. Alates finantskriisist oleme näinud, et pangandussektor Balti riikides naaseb klassikalise pangandusmudeli, väärtuste ja äriinstrumentide juurde. Varasem nn väärtpaberistumine, mis leidis aset eelnevatel aastatel, muutis traditsioonilised pangatooted väärtpaberiteks, mis omakorda alustasid iseseisvat elu. Tulemuseks oli, et finantssektor lahutati reaalmajandusest ja tekkis hüpermajandus. Sellist tüüpi hüpertroofiline finantstööstus on näidanud, et ta ei saa ellu jääda.
Pankade ülesanne on taastada usaldus. Peamine proovikivi mitte ainult Baltimaade, vaid ka kogu maailma pangandussektorile on, ja lähitulevikuks ka jääb, finantssektori kaotatud usalduse taastamine. Suur kogus finantsvahendeid hoitakse praegu väljaspool pangandussüsteemi. Usalduskriis ei hõlma vaid kliente ja pangandussektorit, vaid ka üksteist mitteusaldavaid panku. See on eelkirjeldatud hüpertroofilisuse tagajärg.
Autor: Juris Jakobsons