Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Akropoli müüki ei panda

Katri Soe-Surén 24. mai 2011, 00:00

Jutud, nagu peaks pankroti äärel kõikuv Kreeka panti panema oma saared või ajaloomälestised, nagu näiteks Ateena akropoli, ei pea peaminister Giorgos Papandreou sõnul paika. Suurelt väljakuulutatud erastamistega ei ole aga praeguseks sammugi edasi liigutud. Peaminister lubas juba läinud sügisel, et võlgade katteks müüakse maha riiklikud transpordi- ja energeetikaettevõtted, kasiinod ja kinnisvara. Kokku olevat riigi käsutuses vara ligi 270 miljardi euro eest. Aastaks 2015 on riik lubanud erastamisega teenida 50 miljardit eurot.

Saksa leht Welt am Sonntag aga väidab, et võlakoorma vähendamine riigivara müügi abil kõlab kaunilt vaid paberil: "Kaunis jutt erastamistest peab rahustama Euroopa valijaid. Tegelikult aga räägitakse kulisside taga "võlgade pehmest restruktureerimisest" ja/või valmistatakse ette järjekordset krediidimakset."

"Isegi kui kõik aastaks 2011 plaanitud 12 müüki õnnestuvad, toovad need sisse 2-4 miljardit eurot," rehkendas Saksa päevaleht Die Welt. IMFi Kreeka delegatsiooni juht Poul Thomsen hindab 50 miljardi euro asemel reaalseks tuluks 12,5 miljardit.

Praeguse seisuga ei ole erastamisega teenitud aga veel sentigi. Euroopa näib juba kaotavat Kreeka lõputute lubaduste suhtes kannatust. Rootsi rahandusminister Anders Borg ning Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker soovitavad luua Kreekal sõltumatu erastamisagentuuri Saksa Treuhandi eeskujul. Juncker lubab ka, et "EL jälgib erastamisprogrammi tulevikus nii pingsalt, nagu viiks me seda läbi ise".

Lubadused, lubadused ja veel kord lubadused. Pärast seda, kui Ateena, EL ja IMF mullu mais jõudsid kokkuleppele 110 miljardi euro suuruses abipaketis, pidi Kreeka valitsus juba kuu aega hiljem andma rohelise tee Ateena ja Thessaloniki riikliku veevõrgu ja riigi raudteefirma OSE erastamiseks. Ka riiklikud kasiinod oli plaanis kas osaliselt või täielikult kiiresti maha müüa, nagu metallurgiatehas Larkogi. Kuid kuna paljud ministrid olid erastamise vastu, ei juhtunud midagi.

Mullu suvel kuulutas rahandusministeerium, et riik plaanib pärast suvepuhkust müüa kontrollpaki elektrifirmas PPC. Veebruaris 2011 lubasid kreeklased taas Euroopa Komisjoni, EKP ja

IMFi esindajatele, et erastamine kogub hoogu ning 2013. aasta lõpuks on teenitud 15 miljardit eurot ja 2015. aastaks lubatud 50 miljardit. Rahandusminister Papaconstantinou esitatud erastamisplaan ei sisaldanud aga ühtki konkreetset hinda, ostuhuvilist, kindlat kuupäeva ega konkreetset tehingut, märkis Die Welt.

Eile oleks Kreeka valitsus pidanud taas erastamisplaani kokku leppima. Müüki peaks minema elektritootja DEH ja telekommunikatsioonifirma OTE. DEHst tahab valitsus maha müüa siiski vaid 17% ja jätta endale 51% enamusosaluse. Euroopa Komisjon ja IMF seevastu nõuavad täielikku erastamist. Lisaks peaks riik maha müüma veel ka gaasifirma Depa ja kohalikud veefirmad. Täna esitletakse kava opositsioonile, mille ridadest on juba kuulda olnud vastuseisu. Erastamise vastu on ka ametiühingud.

Ateena uut lennujaama, millest riigile kuulub 55%, on erastatud juba viimased 10 aastat. Linna vana lennujaama alade müüki, mis võiks sisse tuua 7 miljardit eurot, takistavad poliitilised lubadused ja omandiprobleemid.

Kreeka üks suur häda erastamisel ongi see, et puudub kogu riiki hõlmav kinnistusraamat, mistõttu on paljud omandiõigused vaieldavad ning vaidluste lahendamine aeganõudev. Üleriigiline kataster, mida koostatakse aastast 1995, peaks valmis saama aastaks 2020.

Kreeka instituudi ISTAME andmetel ei saaks praegu riigi omanduses olevast 71 000 objektist kohe müüa alla 10 000. Objektid pole kas korralikult registreeritud või on nende suhtes eraisikute nõudmisi. Riigi kinnisvara on peaaegu võimatu müüa ka seetõttu, et turg on sügavas augus ja isegi rahakad kreeklased ei ostaks seda praegu, sest usutakse hindade edasisse kukkumisse.

Kreeka vajab Marshalli plaani. Saksa kindlustusfirma Allianz juht Michael Diekmann nõuab Kreekale Marshalli plaani eeskujul loodavat ülesehituskava, nagu tehti Lääne-Euroopas pärast Teist maailmasõda.

"Kreeka vajab industrialiseerimisplaani, omamoodi Marshalli plaani. Töö ja tootmine tuleb kogu Euroopast viia Ida-Euroopa või Aasia asemel Kreekasse," ütles Diekmann Saksa ajalehele Bild. "Kreeka pankroti tagajärjed oleksid ettearvamatud. Selle tagajärjeks võib olla teine finantskriis."

Ateena vana lennujaama ala Ellinikos on Saksa lehe Die Welt andmetel Kreeka riigi kõige väärtuslikum vara - mere ääres, metroopeatuste ja maanteede külje all asuva 626hektarilise maalahmaka väärtuseks hinnatakse kuni 7 miljardit eurot. Läinud sügisest käib läbirääkimine Katari investoritega, kes tahavad sinna ehitada ujuvkasiino, viietärnihotellid, konverentsikeskused, luksusjahtide sadama ja VIP-lennujaama.

Ateenlased loodavad saada looduspargi. Samas on nii praegune kui ka eelmised valitsused lubanud sinna rajada hoopis looduspargi ateenlastele. Kui valitsus nüüd sõna murrab, kaevatakse asi Euroopa kohtutesse, on ähvardanud Ateena linnapea Christos Kortzidis.

Kreeka ajalehe Eleftherotypia andmetel avaldab Elliniko müügi suhtes Kreeka valitsusele Euroopa Komisjoni kaudu survet ka Saksamaa valitsus, kes soovib takistada lennujaama maa müüki Katarile ning nõuab avalikku üleeuroopalist enampakkumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing