Danilov: inimesed võisid haiguslehest loobuda

Anne Oja 23. mai 2011, 17:49

Haigekassa juht Hannes Danilov tõdes, et inimesed võisid mullu kergemate hädade korral haiguslehe võtmisest loobuda, kuna haigushüvitise maksmise algus nihkus päeva võrra ning hüvitise määr vähenes 70%ni ametlikust palgast.

2009. aasta 1. juulil jõustus seadusemuudatus, mis muutis haigushüvitiste väljamaksmise süsteemi ja nii haigushüvitise kui hooldushüvitise määrasid, selgitas Danilov. Kolme esimese haiguspäeva eest töötajale enam hüvitist ei maksta, 4.-8. päeva eest tasub haigushüvitist tööandja ja alates 9. päevast haigekassa. Varem kehtinud süsteemi järgi maksis haigekassa haigushüvitisi alates haigestumise 2. päevast.

Ühtlasi maksti haigestumise eest hüvitist 80% ja hooldushüvitist 100% eelmise aasta keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Nüüd makstakse haigushüvitist 70% eelmise aasta keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatud tulult ja hooldushüvitise määr on 80%.

Kõigi töövõimetuslehtede nagu haiguslehed, hoolduslehed, sünnituslehed, lapsenduslehed arv vähenes 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 25%, kinnitas Danilov.

"Lehtede arv vähenes tõenäoliselt seetõttu, et vähenes ka töötavate kindlustatute arv. Teine põhjus võib peituda selles, et kuna esimese kolme haiguspäeva eest ei maksta, ei võtagi inimesed lühemate haiguste puhul üldse haiguslehte. Selle asemel näiteks saavad tööandjaga kokkuleppele vms," loetles Danilov põhjusi.

2009 ja 2010 vähenes oluliselt ka haigekassa eelarve, kuna töötavate kindlustatute arv kukkus ja seetõttu jäi riigil osa loodetud sotsiaalmaksu saamata.

"Haigushüvitiste väiksemas mahus väljamaksmiseks kuluva raha arvelt kompenseeris haigekassa sotsiaalmaksu alalaekumisest tingitud puudujääke. Tasuti vajaminevate teenuste eest raviasutustele ja perearstidele, kompenseeriti soodusravimeid, maksti rahalisi hüvitisi," selgitas Danilov kogutud maksu kasutamist.

Danilov lisas, et Haigekassa andmetel on haigekassa hüvitatavate töövõimetuslehtede arv 2011 a I kvartalis möödunud aasta sama ajaga 33% kasvanud. Kõikide haiguslehtede, sh tööandja poolt makstavate, arv on suurenenud 31%.

"Töövõimetuslehtede arvu tõusu üheks põhjuseks oli kevadine nakkushaiguste tavapärasest suurem puhang, mida näitab ka Terviseameti nakkushaiguste statistika," põhjendas Danilov.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. May 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing