Haigekassa maksis 2010 haigusrahana miljardi vähem

Ajutise töövõimetuse hüvitiste kuluks oli 2009. aastal 2 204 104 000 krooni ja 2010. aastal 1 274 202 000 ehk ligi miljard krooni vähem. Alates 2006. aastast on Haigekassa hüvitanud 8 195 320, 8 888 700, 9 182 077, 7 379 379 ja 5 453 066 töövõimetuspäeva, sest eelmisel aastal on näha kõva langus.

Languse põhjusena toob aruanne järgmist:• muutusid hüvitiste maksmist reguleerivad seadused;• töötavate kindlustatute arv vähenes;• sotsiaalmaksuga maksustatav tulu vähenes.

Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kohustus oli kuni 2009. aasta 1. juulini kaetud solidaarse ravikindlustusena vaid haigekassa eelarvest. Pärast negatiivse riigieelarve vastuvõtmist vähendati töövõimetushüvitiste kulusid kindlustatu omaosaluse suurendamisega, kehtestati tööandjale kohustus kanda osaliselt haigushüvitise kulusid ning vähendati hüvitise määra 80%-lt 70%-ni kindlustatu eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Vähendati ka hooldushüvitise määra ja maksimaalset sünnituspuhkust.

Kulude vähenemine kujunes prognoositust suuremaks, tõdes Haigekassa aruandes. 2010. aasta töövõimetushüvitiste eelarve täideti 75%. Haigekassa kasutuses olevad andmed ei näita samas, kas tööandja osaluse suurendamine täitis töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seletuskirjas toodud ootust suunata inimesi rohkem oma tervisega tegelema ja haigusi ennetama.

Töötavate kindlustatute arv vähenes 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes 7%. Seetõttu vähenes 2010. aastal töövõimetuslehtede arv 25% ning töövõimetuslehtede arv ühe töötava kindlustatu kohta 20%, lisas aruanne.