Kirjamonopoli sünd venib

Pärast kuupikkust menetlust otsustas konkurentsiamet võtta lisaaega, et uurida, kuidas mõjutab Eesti Posti positsiooni tugevnemine kirja- ja postisaadetiste turgu. Konkurentsiamet algatas täiendava menetluse, et selgitada, kas koondumine kahjustab konkurentsi. "Kas ja milline konkurentsi kahjustumine seoses turgu valitseva seisundi tugevnemisega tekib ning milliseid kaubaturgusid täpselt see puudutab, on vaja välja selgitada täiendava menetluse käigus," ütles ameti pressiesindaja Maarja Uulits. "Analüüsi üksikasju ei ole võimalik kommenteerida," lisas ta.

Täiendav menetlus võib kesta neli kuud.

Surve hindadele. Eesti Posti juhatuse liige Aavo Kärmas kardab, et koondumise venimine võib hindadele halvasti mõjuda. "Kui koondumist ei toimu, siis väheneb kirjade arv Eesti Posti kandes, mis omakorda tähendab seda, et tekib surve kirja- ja perioodikateenuse hinnatõusule. Seda ennekõike saatmisel maapiirkondadesse, kus ühikukulud teenuse osutamiseks on oluliselt suuremad kui linnas," selgitas Kärmas.

"Kirjateenus on oma olemuselt langeva trendiga, sõltumata sellest, milline on selle teenuse hind. Hind ei ole põhjus, miks mahud on vähenenud. Peamiselt on see toimunud alternatiivsete suhtluskanalite - e-post, SMS, sotsiaalmeedia - arengu tõttu," lisas ta.

Eesti Post soovib osta ajakirjanduse ja posti kojukandega tegeleva Express Posti. Konkurendid ja postifirmade kliendid ühinemist aga heaks ei kiida, sest tehinguga saaks Eesti Post taas enda kätte 100% kirjakande turust.

Seitse suurkirjasaatjat esitasid konkurentsiametile ühinemise kohta vastuväite. "Asi ei ole ainult konkreetses ühinemises. Me ei usu millessegi muusse kui konkurentsi. Konkurents selle tehinguga aga nõrgeneks," selgitas ühispöördumisega liitunud Elisa Eesti ASi juht Sami Seppänen.