Lindsalu peab euro päästmist väga keeruliseks

Kreeka võlgade teemal on viimastel nädalatel toimunud rida Euroopa tippkohtumisi, mis pole aga andnud selget vastust küsimusele, mis saab ikkagi edasi olukorras, kus Kreeka selgelt pole võimeline oma võlgu praegustel tingimustel tagasi maksma ja vajab hoopiski uut raha peale. Üha enam on jutuks võlgade restruktureerimine, mis sisuliselt tähendaks laenutingimuste pehmendamist ja tõenäoliselt ka osa võlgade mahakandmist.

„Kui küsimuse lahendamisel saaks lähtuda puht rahanduslikust loogikast, oleks asi lihtne,“ teatas FOREX.ee konsultant Indrek Lindsalu. „Paraku on tegemist eeskätt poliitilise küsimusega, nii nagu ka euro ise on ju põhiliselt poliitiline eksperiment. Sellest lähtuvalt upub ka Kreeka teema praegu suuresti retoorikasse, kus iga sõna ei tähenda alati seda, mida ta näib tähendavat.“

Lindsalu sõnul on selgesti näha, et poliitikute ja majandusanalüütikute hinnangud lahknevad üha enam. Kui Saksamaa kantsler Angela Merkel räägib, et viimasel ajal on eurotsooni probleemide lahendamisel saavutatud „teatud edu“ ja tehtud „märkimisväärne samm edasi“, siis paljude erasektori analüütikute hinnangul on euro päästmise aktsioon juba eos läbi kukkunud.

„Poliitikute väitel ei ole Kreeka võlgade restruktureerimine reaalne, kuna see tähendaks ebastabiilsust kogu Euroopa pangandussüsteemile,“ ütles Lindsalu. „Paraku on restruktureerimise ainus mõeldav alternatiiv see, et Euroopa ülejäänud riigid võtavad Kreeka pikkadeks aastateks sisuliselt oma ülalpidamisele.“

Hinnanguliselt kaotaksid Kreeka võlakirju ostnud riigid ja investorid laenude restruktureerimisel 50 protsenti oma rahast. Paraku ei piisa aga sellest meetmest Kreeka majanduse jaluleupitamiseks, vaid lisaks möödunud aastal sinna antud 110 miljardile eurole vajab riik veel vähemalt 50 miljardit laenuabi.

„Laenuraha ei hakka Kreekas kuidagi tööle, kuna sealsel majandusel konkurentsivõime täielikult puudub,“ tõdes Lindsalu. „Raha kaob nagu põhjatusse auku, laenutingimuste pikendamine on aga lihtsalt probleemide ajatamine.“

Lindsalu märkis, et igal juhul tuleb Euroopal vajalikud otsused Kreeka suhtes langetada veel enne suve ning samuti peab Euroopa Keskpank hiljemalt juuliks ära otsustama, mis saab intressimääradest.

„Kui seni teadsime, et järgmine intressitõus tuleb juunis, ei pruugi Euroopa Keskpanga viimase aja signaalide kohaselt see juhtuda enne juulit,“ rääkis Lindsalu. „Samas on ratsionaalselt võttes pehmelt öeldes arusaamatu, et ühelt poolt aetakse raha hinda võimalikult üles ja teise käega püütakse selle saamist Kreekale võimalikult lihtsaks teha. Raske on aga muidugi uskuda, et intressidega mängimine üldse mõneks ajaks peatatakse.“

Lindsalu väitel teebki euro tuleviku väga segaseks ja euro kui valuuta ääretult riskantseks asjaolu, et Euroopas aetav rahapoliitika ja Euroopa rahanduses valitsev olukord on selges vasturääkivuses.

„Kui turg võtab kõik olemasolevad riskid lõpuks teadmiseks, võib eurot oodata langemine alla tema õiglase väärtuse, mis on dollari suhtes vahemikus 1.2-1.25,“ sõnas Lindsalu. „Praegune 1.43 tase, rääkimata hiljutisest 1.48-st, on sulaselge mull. Usun, et hiljemalt aasta lõpuks on euro tugevasti odavnenud.“

Lindsalu rõhutas, et euroga seotud suurim risk on igal juhul poliitikute otsused. „Praegune olukord on eurotsooni jaoks esmakordne ning otsuseid tehakse pelgalt katse-eksituse meetodil.“