Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti energeetikaprojektide rahastamine ei allu ühiskondlikule vajadusele

    Minus tekitab kahtlusi Eesti energeetikaprojektide rahastamise küsimus. 17. aprillil "Aktuaalses kaameras" näidatud Eesti Energia renditud kaevandus ja 29 miljoni euro eest ostetud tühermaa pigem suurendas ohutunnet, kui rahustas.
    Mitte kunagi töötanud kaevandus jäeti maha 25 aastat tagasi. Mis ja kas seal üldse midagi säilinud on, jäi arusaamatuks. Maa osteti, kuid kas sellega saadi omale ka maa sees leiduv põlevkivi? Palju selle vana kaevanduse töökorda panek maksab, palju maksavad ehitatavad seadmed?
    Kindlasti on tööjõud seal kordi kallim kui meil, kohalikud ootavad hästi tasustatavaid töökohti. Kaevandusteenust võib ja tuleb muidugi sisse osta, kuid mis see seal maksma läheb. Kindlasti on tegu miljardite eurodega, arvata on, et isegi kümnete miljarditega. Huvitav oli kuulda, et kohalikele endast parema mulje jätmiseks oli väidetud, nagu oleks alles ehitus- ja arendusjärgus Enefit-280 töötanud juba 80 aastat. Tegelikult läks kõnealuse seadme eelkäija Narvas käima 30 aastat tagasi ning alles nüüd on ta saadud lõplikult töökõlblikuks.
    Eesti Energia väidab, et arenduseks kasutatakse välisprojektidest saadud tulusid. Nii on nad avaldanud: "Peame silmas elektri müüki Eesti, Läti ja Leedu avatud turgudel ja elektribörsidel, põlevkivist toodetud vedelkütuste müügitulu ning kasumlikke lepinguid energeetikaseadmete ja erinevate toodete ja teenuste (Kõu, elektritööd, roheline energia) müügiks. Eesti Energia ärikasumist kaks kolmandikku tuli möödunud majandusaastal avatud turgudelt ja teeniti konkurentsi tingimustes. See ei ole Eesti tavatarbijalt saadud raha, mida me rahvusvaheliste projektide arendamisel kasutame. Suletud turult teenitud raha suunab Eesti Energia täies mahus tagasi kodumaise elektritootmise ja jaotusvõrgu arendamisse."
    Andke andeks, kuid enamiku nende tuluallikate puhul pole ju tegemist mitte välisprojektidega, vaid lihtsalt Eestis toodetavate kaupade ekspordiga. Väide, et tegu pole tavatarbija rahaga, pole samuti õige, sest ekspordist saadava kasumi kulutused tehakse ju Eestis, reostus, millest armastatakse palju rääkida, jääb Eestisse, kauba tootmiseks kasutatakse meie põlevkivi ja pole võimatu, et lähiajal tuleb hakata juurde ostma saastekvoote. Kõik need kulutused tuleb riigil ehk meil kinni maksta - tagasi saame Eesti Energia teatel ainult Eestisse jäänud toodangu kasumiosa, kuid kinni peame maksma kogu toodangu kulutused. Oleks loomulik ja õiglane, et vähemalt osa ettevõtte ekspordikasumist tuleks tagasi Eestisse, kus selle abil arendataks seadmeid ja nende töökindlust nii oma tarbeks kui ka ekspordiks.
    Üks Buratino Eestis juba oli, piltlikult öeldes viskas ta mulda 10 miljonit dollarit, lootes lapsemeelselt, et summa kasvab mitmekordseks. Eesti Energia panused on tunduvalt kõrgemad, siin tahetakse välja viia miljardeid. Ettevõtte nõukogu esimees arvas, et 29 miljonit eurot maa eest on väike raha. Kui Eesti on tõesti nii rikas, et rahaga midagi teha pole, siis muidugi. Millegipärast pole tihti võtta mõnda miljonit kroonigi hoidmaks näiteks päästjate töövõimekust.
    See, et riigijuhid, nõukogu ja üldkoosolek on andnud oma heakskiidu, pole veel näitaja, sest tihti tundub, et need organid (mitte ainult Eesti Energia puhul) kas ei saa aru asjade olemusest või täidavad leivaandja käsku. Kahjuks on tööstuses jäme ots finantsistide ja projektijuhtide käes, kes pole võimelised aru saama, et suurtööstus pole arvuti, mille paned käima või seisma siis, kui tuju tuleb.
    Ma ei ole arengu, välisprojektide ega ekspordi vastu, kuid olen seisukohal, et arendustegevust tuleb planeerida kompleksselt, analüüsides nii poolt- kui ka vastuargumente. Ma ei ole Eesti Energia peale kade ei tema arengu ega edu pärast, kuid leian, et ettevõtte tegevus peab alluma ühiskonna vajadustele, mitte ühe äriühingu läbimõtlematutele kavadele. Eesti Energiat kui riigi omandit peab juhtima riik, kes kutsub vajadusel alluvad korrale.
    Just seetõttu olen seisukohal, et õli tootmine tuleb Eesti Energiast lahutada. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde - Eesti Energia tagagu energia olemasolu ja energiajulgeolek. Praeguse kütusevaldkonna baasil loodagu eraldiseisev riiklik ettevõte. Saagu sellest näiteks Eesti Riiklik Õlitööstus. Selline lahutus muudaks selgemaks ka välisprojektide rahastamise.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.