Oma raha eest seadmed enda jälgimiseks

Väinu Rozental 25. mai 2011, 00:00

Maanteeameti andmeil kujutab seadmete soetamine ülevaatuspunktile endast ühekordset investeeringut, mis ulatub mõne tuhande euroni, ja see, kas teenuse hind selle tõttu tõuseb, sõltub konkreetsest ülevaatuspunktist.

MTÜ-le Eesti Tehnoülevaatajate Liit (ETL) pole aga plaanitav rahastamisskeem selge. "Seaduse tasemel ei ole sätestatud, kelle kohustus on nimetatud seadmete paigaldamine ning kes kannab seadmete paigaldamisega kaasnevad kulud ning edaspidi seadmete haldamisega seotud kulud," võib lugeda ETLi kirjast, mis neil päevil saadeti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, riigikogu õiguskomisjonile ja õiguskantslerile.

Kirja saatjad leiavad, et riiklikuks järelevalveks vajalikud vahendid peaks soetama riiklikku järelevalvet tegev haldusorgan.

Ülevaatuste tegijad soovivad selgust saada. "Meie tahame selgust, kes ja kuidas seadmete eest ikkagi tasuma peab," põhjendas ETLi juhatuse esimees, A-Ülevaatus OÜ tegevjuht Andres Soots kirja saatmist. "Meie põhieesmärk on saada õiguskantsleri hinnang, kas plaanitav rahastamisskeem on õiglane."

Sootsi sõnul tundub neile veidi imelik, et nemad peavad ise muretsema enda jälgimise seadmed. "Aga kui riik näeb seda niimoodi ette, siis ei ole midagi teha ja eks me siis ka need seadmed ostame," möönis Soots. "Kui palju need seadmed maksma lähevad, on praegu raske öelda. Enne peab maanteeamet ütlema, millise põhisüsteemi on nad valinud."

Maanteeameti pressesindaja Timo Vijar ütles, et kui tehnoülevaatuspunktidel tuleb seadmed osta ja paigaldada, siis ühtse infosüsteemiga seotud kulud kannab maanteeamet. "Tehnoülevaatuspunktidele edastatakse tehnilised tingimused, millele salvestusseadmed peavad vastama, et tagada infosüsteemi ühtne kvaliteet ja formaat," selgitas Vijar. "Eesmärk on valida selline lahendus, mis ühilduks võimalikult paljude salvestusseadmetega, ent samas oleks piisavalt kvaliteetne."

Maanteeameti hinnangul pole kulu kuigi suur. Ülevaatuspunkti ühekordne kulu on maanteeameti arvutuste kohaselt mõned tuhanded eurod. Kuna Eestis on ligi 90 tehnoülevaatuspunkti, läheb maanteeameti andmeil videosüsteemi juurutamine kokku maksma 255 900 eurot. Maanteeameti andmeil tehti 2009. aastal 472 054 ülevaatust ning ülevaatuse eest võetav keskmine tasu oli 482 krooni (30,81 eurot).

"Selliseid suhteid arvestades ei ole videovalvesüsteemi investeeringu maht ülevaatuspunktile suur, eriti kui veel arvestada, et soetatavat videovalvesüsteemi kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul," rääkis Vijar.

"Seega, viie aasta jooksul tehakse umbes 2 360 270 ülevaatust. Ehk siis keskmiselt ühe ülevaatuse kohta tuleb lisamaksumuseks 10 eurosenti ehk umbes 1,6 krooni. Kas aga salvestusseadmete soetamine üldse tõstab teenuse hinda, sõltub konkreetsest ülevaatuspunktist," rehkendas maanteeameti esindaja.

Alates 2002. aastast pole riik kehtestanud täiendavaid nõudeid, mis oleks ülevaatust tegevatele ettevõtetele lisakulutusi kaasa toonud. Seega ei ole tehnoülevaatuspunktid pidanud 8-9 aasta jooksul riigi nõutavaid täiendavaid investeeringuid tegema.

Tehnoülevaatuse arenguks - ka järelevalvesüsteem on üks selle arengu osa - peavad tulema kulutused süsteemi seest. Riigi finantseerimise puhul võetaks see raha kõigi maksumaksjate taskust maksude näol, mis ei oleks õiglane nende isikute suhtes, kes sõidukit ei oma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:54
Otsi:

Ava täpsem otsing