Eesti peab õla alla panema

Aga vaidlust oleks vaja, et kas või avalikult selgitada seda, millised kohustused abiga omale võtame. Näiteks oleme eeldatavalt järgmisel aastal liitumas ajutise kriisifondiga EFSF, kus meil tuleb maksimaalselt anda garantiisid kuni 2,5 miljardile eurole, rahandusministeeriumi hinnangul reaalselt sellist garantiid vaja ei lähe.

Rahandusminister Jürgen Ligi jäi eile teemat kommenteerides napisõnaliseks. "EFSFi ja ESMi suhtes on praegu lahtisi otsi ning Eesti ei ole nendega ka ühinenud. Praegu ei ole varem korduvalt öeldule midagi lõplikku lisada, mistõttu ootaksin otsused ära. Meile ei ole peaküsimus mitte tulevase võimaliku panuse võimalik maksimum, vaid abilaenude range tingimuslikkus ning säästu- ja reformikavade vääramatu elluviimine abisaajate poolt," sõnas ta.

See maksimum võib olla konksuga küsimus. Kui mõni ESMi riik abi vajab, ei saa ta ise enam võlgu garanteerida ehk teiste riikide osa antavates garantiides vastavalt suureneb. Kui abivajajaks peaks näiteks osutuma Hispaania, siis tema osakaal ESMis on tervelt 12%. "Hispaania osalus on väga suur - 12% ESMis - hoiame pöialt, et Hispaaniast kunagi klienti ei saa - selle kasuks räägib see, et võlakoormus on suhteliselt kontrolli all - praegu 65% kandis SKPst," võib leida ühest ministeeriumi paari kuu vanusest dokumendist ebatavaliselt emotsionaalse märkuse.

Eesti peaks Hispaaniat näiteks võttes oma 1,3 miljardi suurust garantiid suurendama mõnekümne miljoni euro võrra, rääkimata euroala suurtest riikidest, kelle osakaal ESMis suurem.

Teine huvitav väljavõte samast dokumendist: "Ülemkogu järelduste tekstis on üks kaval väljend erakorralise sissemakse vajaduse kohta (kasutades sobivaid instrumente…). Seega ei saa välistada, et ESMi raamlepingusse ilmub mingi säte, mis lubab maksta nt AAA-riigi võlakirjades vmt. Me ei peaks väga jõulised selles küsimuses hetkel olema (Saksa võlakirju on meilgi…)." See näitab, et vajadusel võiks näiteks Saksamaa raha asemel emiteerida võlakirju, Eesti aga mitte.

"Ma ei tahaks spekuleerida selle üle, mis juhtub siis, kui," kommenteeris võimalikku halba tulevikustsenaariumi Hispaania näitel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Taavi Rõivas. Samuti ei näinud ta põhimõtteliselt midagi ebatavalist ka selles, et osa sissemakseid võidakse teha näiteks võlakirjades.

"Euroopa Liidu asjade komisjonis on seda teemat ka mitu korda arutatud. Arutelu on parlamendis üsna pikalt käinud," selgitas ta. Tema sõnul ei ole arutelu selline nagu Soomes, kus Portugali paketil olid tulised vastased.

Eestil on ikkagi rohkem võita. Sotsiaaldemokraadist riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor sõnas, et nemad abipaketis osalemise vastu ei ole. "Minu lemmiklause kõlab nii, et sellist olukorda, kus Euroopal läheb hästi ja Eestil mitte nii - seda ma kujutan ette. Aga sellist olukorda, kus Eestil läheb hästi ja Euroopal halvasti, olla ei saa," sõnas ta. Samas nentis ta, et arutelu tõesti väga pole olnud ja see sõltub eelkõige selles, millal valitsuselt täpsem info aruteluks tuleb.

"Valitsus on juhtinud meid olukorda, kus Eesti hakkab toetama endast olulisemalt rikkamaid Euroopa riike," kommenteeris küsimust Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson. Samas nentis ta, et seisukohti saab hakata esitama alles siis, kui valitsus on esitanud riigikogule Euroopa Liidu sätestatud tingimused ja olemas on garantii, et sellised abipaketid tõepoolest tagavad ELi jätkusuutlikkuse. "Kindlasti tuleb ka selgitada, kas edukana näimise soovis pole Eesti võtnud endale üle jõu käivaid osamakseid," märkis ta. "Praegu tundub pigem, et rahandusminister Jürgen Ligi on Euroopas oma jah-sõna abipakettidele öelnud ning rohkem seda teemat ei arutatagi," lisas ta.

Rõivase sõnul on küsimus selles, et kokkuleppeid osalemiseks pole veel sõlmitud ja seega pole ka riigikogul veel midagi ratifitseerida. See võib toimuda enne jaanipäeva või jääda ka sügisesse.

EFSFi jõustamine eeldab liikmesriikide poolt konsensuslikku Euroopa õiguskorra muutust ja seetõttu on vajalik rahvusvahelise leppe seadusega heakskiitmine. Praegu ei ole tõenäoline, et see seadus jõustataks kevadisel istungjärgul, kuna seda pole veel riigikogule üle antud. Meie jaoks on oluline, et mehhanismis osalevatel riikidel oleks kindlus, et laenu saavad riigid on võimelised ja soovivad tegelikkuses struktuurseid kärpeid teha.